Tööleping: lepingueelsed läbirääkimised

Võlaõigusseaduse kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Tööõiguse jaoks tunduvad need võlaõiguslikud terminid võõrad. Tegelikult on “pakkumus” ettepanek sõlmida leping ja “nõustumus” nõusolek lepingu sõlmimiseks.  Sellisel moel toimus töölepingu sõlmimine ka varemkehtinud seaduse alusel.

Ettepaneku lepingu sõlmimiseks võivad teha mõlemad pooled, tavaliselt aga tuleb ettepanek tööandjalt. Silmas tuleb pidada, et lepingu sõlmimise ettepanekuks saab olla vaid konkreetsele isikule suunatud ja piisavalt määratletud (sisaldab lepingu tingimusi) ettepanek.

Lepingueelsed läbirääkimised

Varemkehtinud töölepingu seadus ei ole pööranud lepingueelsetele läbirääkimistele erilist tähelepanu, kuigi praktikas on selliseid läbirääkimisi alati peetud. Enne töölepingu sõlmimist räägitakse läbi eelkõige tööülesannete, töötasu, tööaja, töökoha küsimused, aga ka muude hüvede andmine, varaline vastutus, konkurentsipiirangud ja muud tingimused.

Võlaõiguslikus mõttes omavad lepingueelsed läbirääkimised omaette õiguslikku tähendust. Pooltel ei teki vastastikused õigused ja kohustused mitte alates lepingu sõlmimisest, vaid juba lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Enne lepingu sõlmimist tekkivad vastastikused õigused ja kohustused on seotud just läbirääkimiste pidamisega ja kui pooled lepingu sõlmimise kokkulepet ei saavuta, ei tulene neile läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on poolte kohustus eelkõige arvestada üksteise huvide ja õigustega, esitada tõeseid andmeid, mitte avaldada teistele isikutele läbirääkimiste käigus teadasaadud konfidentsiaalset informatsiooni. Samuti on keelatud pidada läbirääkimisi pahauskselt tegeliku tahteta lepingut sõlmida.

Pane tähele:

* VÕS § 14 lg 2 kohaselt on lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik kohustatud teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel lepingu poolel on äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. TLS § 11 on konkretiseerinud VÕS § 14 lõikes 2 sätestatut, kuid ei piira VÕS § 14 kohaldamist töösuhtele.

* TLS § 11 lg 1 kohaselt ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale (TLS § 11 lg 2).

Siin on eelkõige silmas peetud küsimusi töötaja pereplaneerimise, tervisliku seisundi, usuliste või poliitiliste veendumuste, seksuaalse sättumuse jne kohta. Samas ei ole välistatud erandjuhtudel tööandja õigustatud huvi ka selliste küsimuste vastu. Näiteks võib teatud juhtudel olla sõltuvalt tehtavast tööst äratuntavaks oluliseks huviks mõne haiguse põdemine (ohustab teisi isikuid) või töötaja üldine tervislik seisund ja füüsiline vastupidavus (töö nõuab füüsilist vastupidavust). Samuti töötaja usulised ja poliitilised veendumused, kui töötajat otsitakse teatud religioossesse või poliitilisse organisatsiooni.

Eellepingu sõlmimine

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse sõlmida eelleping. Eelleping sõlmitakse juhul, kui põhilepingut ei saa mingite takistuste tõttu kohe sõlmida. Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seega võib eelleping sisaldada tulevikus sõlmitava töölepingu olulisi tingimusi, aga ka seda, et tööleping sõlmitakse mingi tingimuse täitumisel. Näiteks võib tööandja sõlmida eellepingu selle kohta, et peale kõrgkooli lõpetamist sõlmitakse töötajaga tööleping, kusjuures võib kindlaks määrata ka töölepingus sisalduvad põhitingimused.

Eelleping tuleb sõlmida samas vormis nagu põhileping, kui põhilepingule on seaduses ette nähtud teatud vorm. Kuna tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, siis peab olema ka eelleping sõlmitud kirjalikus vormis.

Töösuhetes eellepingute sõlmimine ei ole eriti levinud.

Kui lepingu sõlmimiseks on ettepanek tehtud ja lepingueelsed läbirääkimised peetud, peab ettepaneku saanud lepingu pool otsustama, kas ta soovib lepingut sõlmida. Lepingu sõlmimiseks nõustumuse ehk nõusoleku andmine võib toimuda VÕS § 20 alusel otsese tahteavaldusega või mingi teoga (kaudne tahteavaldus). Otsene tahteavaldus on sõnaselgelt jaatav vastus ettepanekule või ka allkirja andmine töölepingule. Kaudne tahteavaldus ehk tegu võib seisneda tööle asumises.

Artikkel ilmus Äripäeva kirjastuse poolt välja antud „Töölepingu seadus praktikas 2010“ 1. raamatus.