Eurole ülemineku seadused

Kooskõlatamisel on ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse “Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded” muutmise määruse eelnõu.

Peamised muudatused eurole ülemineku seaduses

Euro kasutusele võtmise seadus on mahukas ning käesolevas artiklis me seda põhjalikumalt ei tutvusta. Seaduse üldine eesmärk on aga viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist (nimetatakse ka euro-päevaks või e-päevaks) võtta kasutusele ühisraha euro.

Seaduse esimene paragrahv ütleb, et seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. Lisaks sätestab seadus Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes.

Eurole üleminekuga seotud printsiibid on muuhulgas:

    * Euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese üleminekuna, st üleminekuperioodi ei ole.

    * Eurole sujuva ülemineku tagamiseks toimub alates euro-päevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe (kui käibel on nii krooni kui ka euro) periood ning kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.    * Eesti Pank vahetab tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta.    * Avalik-õiguslike tasude kroonisummad ümardatakse eurodesse reeglina allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas ning nii avaliku- kui erasektori institutsioonid peavad eurole üleminekuga seotud kulutused katma reeglina ise.

Et tagada Eesti eurole üleminek kindlaksmääratud kuupäeval, muudetakse ka äriseadustikku, krediidiasutuste seadust, väärtpaberituru seadust, Eesti väärtpaberite keskregistri seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning riigilõivuseadust. Selge on, et euro kasutuselevõtuga tuleb muuta ka äriühinguõigust ning ühingute asutamisel peab kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid hakkama väljendama eurodes. Samuti tuleb võimaldada juba tegutsevatel ühingutel hakata summasid eurodes väljendama, muutes neid seaduste sätteid, mis praegu näevad ette kohustusliku krooni kasutamise.

Krooni ümberarvutamine eurodeks ja ümardamine

Üldjuhul on krooni ümberarvutamisel eurodeks ning ümardamisel kindlad reeglid. Kuna kehtiv osaühingute ja aktsiaseltside regulatsioon lähtub aga sellest, et osa- või aktsiakapital ning osa või aktsia nimiväärtus on täisarvulised, tuleks kõik üleminekukursiga läbikorrutamise tulemusel saadavad summad ümardada täisarvuni, mis võiks automaatsete reeglite rakendamise korral nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid ning tingiks automaatse osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamise.

Kui näiteks hetkel on täisühingu täisosanike sissemakse suuruseks 10 krooni, mis kehtiva eurokursi alusel oleks 0,64 eurot ning keeruline praktikas kasutada, siis lihtsustamise huvides hakkab edaspidi sissemakseks antud iga 1 euro andma osanikule ühe hääle. Sarnaselt on reguleeritud ka osaühingute puhul, kus minimaalseks osakapitali ja osade nimiväärtuste suurusteks kehtestatakse ümmargused arvud – 40 000 krooni asendatakse 2500 euroga ning osade nimiväärtuste minimaalseks suuruseks peab olema 1 euro. Ning aktsiaseltside puhul minimaalne aktsiakapital 400 000 krooni asendatakse 25 000 euroga ning aktsiate nimiväärtuste minimaalseks suuruseks peab olema 0,1 eurot. Sellega osaühingute ja aktsiaseltside miinimum algkapitali nõue väheneb pisut.

Kaupade ja teenuste hindade avaldamine kahes vääringus

Kooskõlastamisel oleva majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse “Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded” muutmise määruse eelnõuga täpsustatakse, kuidas kaupade ja teenuste hinnad kahes vääringus tuleb avaldada ning kui pika perioodi jooksul. Eelnõus öeldakse: „Alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 on kaupleja kohustatud müügikohas trükitehniliselt või käsikirjas vormistatud hinnasiltidel ja hinnakirjades avaldama ja e-kaubanduse korras kaupleja oma veebilehel kuvama tarbijale pakutavate ja müüdavate kaupade ning osutatavate teenuste müügihinnad või müügihinna arvutamise aluseks olevad ühikuhinnad või tariifid nii Eesti kroonides kui eurodes.“ Samas kuni euro tegeliku kasutusele võtmiseni on eurodes toodud hinnad informatiivsed, et kõik harjuksid uue vääringuga.

Mõningaid erandeid kahes vääringus hinna esitamisel on – näiteks müügikataloogides ei pea kahes vääringus hinda esitama. Kuid soovitav on müügikataloogid, mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks pärast 1. juulit 2010 ja mille alusel toimub kaupade pakkumine ja müük nii enne kui pärast euro käibele tuleku päeva, varustada lisalehega, kus näidatakse kõik kataloogis sisalduvad hinnad nii kroonides kui eurodes. Kahes vääringus ei pea avaldama eelpakendatud kauba ühikuhinda, tarbija tellimusel väljamõõdetud kaubakoguse müügihinda, samuti pakendi tagatisraha suurust. See teave avaldatakse kuni eurole ülemineku päevani kroonides ja pärast seda eurodes. Ka ettemakse sooritamist tõendavatel dokumentidel (ühistranspordi-, kino- ja teatripiletid, telefoni kõnekaardid, kinkekaardid jne), samuti lotopiletitel näidatud hind võib olla vaid ühes vääringus.

Ka kroonidest eurodesse ümberarvestamisel kehtivad teatud reeglid, kasutama peab Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud vahetuskurssi ning vahetuskursi ümardamine hindade ümberarvestamisel ei ole lubatud ja ümberarvestamisel saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma.

Vastuvõetud seadustega saab tutvuda Riigikogu veebilehel www.riigikogu.ee ning määruse eelnõuga e-õiguse kooskõlastussüsteemis.

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson