Uurime hea mälu seadusi

Paljud inimesed usuvad, et nende mälu ei ole täiuslik, kuid see on vale, kuna suuremal osal inimestest on sündimisest saadik ülihea mälu. Teine asi, et meie mälu töötab selektiivselt, valides ainult selle, mis pakub meile kõige rohkem huvi.

Mälu võib defineerida kui elukogemuse omandamise, säilitamise ja taasesitamise võimet. Veel Vanas Kreekas, kus ümardati mälujumalannat Mnemosynet, äratas inimese mäluvõime suurt huvi. Antiikfilosoofias käsitleti mälu kui Andi, mis toob inimese Jumalate maailmale lähemale. Platon uskus, et mälu on hinge peamine oskus. Meie peame suhtuma oma mällu hoolitsevalt. See võib olla jonnakas, aga võib ka aidata kõige otsustavamal hetkel.

Tahaks tuua ära mälu põhiseadused, mis lubavad lugejal kergesti omandada uut materjali ning sügavamalt analüüsida fakte.

1. Mälu ei saa treenida nii, nagu inimene treenib oma lihaseid. Teadlased on tõestanud, et mõttetu tuupimine ei luba tulevikus infot kergemini meelde jätta, kuid süstemaatilised mäluharjutused lubavad kiiremini saada aru info sisust, faktidest ning lihtsamini jätta asju meelde. Selle tulemisena muutub teadmiste omandamine iga päevaga aina lihtsamaks ja kiiremaks, me tugevdame oma võimu mälu üle. Kui arukalt kasutada mälu subjektiivseid seaduspärasusi, võib treenida mälu isegi keskeas ja vanaduses. Ka meie mälu viskab kõik uduse välja. Püüdke saada uuest infost võimalikult eredad ja meeldejäävad muljed.

2. Kujutage ette halbu fotosid – te ei hoia neid alles.

3. Mälu treenimiseks kasutage kujutlusvõimet. Kõik kujutlusvõime ja piltliku mõtlemisega otseselt seotud muljed talletuvad mällu paremini. samas kui keerukamad ja vähem huvitavad sündmused võivad aina korduda jätmata mällu erilist jälge.

4. Lihtsad ja eredad sündmused inimese elus jäävad mällu eriti kergelt ja pikaks ajaks,

5. Kui tahate väga jätta mingit sündmust meelde, pöörake sellele erilist tähelepanu, jätke meelde üksikasjad ja eripära. Sellest piisab, et kergusega taastada mälus sündmuse peamised momendid vajalikus järjekorras. Kui mingi sündmuse toimumise ajal on teie tähelepanu hajutatud, siis mälu ei fikseeri seda. Seda protsessi ei mõjuta isegi sündmuse kordumine teie elus. Antud seaduspärasus kehtib isegi siis, kui oleme jõudnud keskikka. Mida harjumuspärasemad on muljed, seda väiksema jälje nad meie mällu jätavad.

6. Eriti hästi jääb meile meelde info, mis pakub meile huvi, mis on haruldane, imelik või ebatavaline.

7. Kui teate, et teid ootab ees uue materjali õppiminesuures mahus, püüdke keskenduda ning läheneda materjalile valikuliselt. See lubab teil omandada rohkem potentsiaalselt kasulikku infot. Siis ei segune äsjaõpitud info uuemate muljetega, mida võisite päeva jooksul saada.

8. Materjali paremaks meeldejätmiseks tuleb seda enne magamaminemist korrata.

9. Meie mõtleme rohkem nendest sündmustest, mis jätsid meie mällu ereda emotsionaalse jälje, kui nendest asjadest, mis olid emotsionaalselt neutraalsed. Reeglina soodustavad positiivsed emotsioonid meenutamist, negatiivsed aga takistavad seda. Kui püüate tuletada meelde pähe õpitud info, proovige meenutada oma tuju õppimise ajal. Kui inimene oli heas või halvas tujus, siis vastava emotsionaalse seisundi kunstlik taastamine soodustab materjali meenutamist.

10. Suurt osa mängib teie emotsionaalne seisund materjali uurimise ajal.

11. Üks meeldejätmise meetod on visuaalsete kujundite loomine. Mida rohkem meeleelundeid meeldejätmise protsessi kaasate, seda paremini jääb meelde materjal. Kui paluda inimesel sulgeda silmad ja vastata küsimisele, näiteks, mis värvi ja mis kujuga on ese, mida on ta korduvalt näinud, millest on pidevalt mööda läinud, kuid mis ei ole tema erilist tähelepanu endale tõmmanud, siis inimesel tekib vastamisega suuri raskusi.

Näiteks, kui Linkoln tahtis midagi meelde jätta, luges ta teksti valjusti ette. Nii töötas tal üheaegselt nii nägemis-, kui ka kuulmismälu. Mõnikord treenitakse laste mälu kompimismeele abil. Lapsed katsuvad erinevaid materjale, selliseid nagu kangas, puit või metall ning samaaegselt jätavad meelde pilte või lauseid.12. Tähelepanu, tähelepanu ja veel kord tähelepanu!

Viige tuttavate või sõprade seas läbi üks huvitav katse. Kui teie sõber vaatab kella, küsige talt mõne sekundi pärast, mis kell on. Tõenäoliselt, et vastata teie küsimusele, vaatab ta veelkord kella. See näitab kui hajameelne on inimene ning kui kiiresti võib mälu mittevajaliku info välja visata. Info mällu talletamise protseduur ongi sellele tähelepanu pööramise akt.

Autor: Lemmi Kann, Viktoria Jussupova