Välismaalaste seaduses kavandatakse taas muudatusi

Tarbetu bürokraatia vähendamine on olnud kindlasti põhjendatud ning võrreldes mõne aasta taguse ajaga on seda vähemaks jäänud. Samas kuuleb ka täna

signaale, et kohti, mis vajaksid kaasajastamist on jätkuvalt. Samuti on viimasel ajal kritiseeritud nn palgakriteeriumit. Selle järgi on tööandja kohustatud maksma välismaalasele lühiajalise töötamise korral tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.

Ühest küljest on siin probleeme statistika avaldamise operatiivsusega — viivitus võib olla kuni poolteist aastat. Praegusel ajal, kus keskmine palk on muutumas iga kuu, ei pruugi selline lahendus ennast õigustada. Samuti ei pruugi kõik paari aasta tagused muudatused olla kooskõlas uue töölepingu seadusega, mis lubab vana seadusega võrreldes enam paindlikkust.

Täiendavalt tuleneb välismaalaste seaduse muutmise/täiendamise vajadus ka ühest selle kevade Euroopa Nõukogu direktiivist (2009/ 50/EÜ), mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. Tegemist on nn Euroopa Liidu sinise kaardiga, mis peaks soodustama väga kõrgelt kvalifitseeritud töötajate võimalusi

Euroopa Liitu ühtsetel alustel tööle tulla ja siin töötada.

Lisaks paljudele kriteeriumitele, mis on seatud sinise kaardi saamisel eeltingimusteks, kehtib direktiivi kohaselt siin ka põhimõte, et sellise töötaja aasta brutopalk, mis tuleneb töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud kuu- või aastapalgast, ei tohi olla väiksem kui vähemalt 1,5-kordne keskmine brutopalk riigis aastas. Lisaks otsestele kriteeriumitele sinise kaardi saamisel näeb direktiiv ette loomulikult ka hulga teisi tingimusi, mis võivad tõenäoliselt tingida välismaalaste seaduse mõningase muutmise, nt kuidas käituda olukordades kui sinise kaardi omanik on jäänud ajutisel töötuks või kui ta soovib siirduda tööle ühest liikmesriigist teise jne.

Kuigi direktiivi ülevõtmise tähtaeg on alles 2011. aasta juunis, on selge, et seadusloome protsessi tavapärast pikkust arvestades on põhjust ka muudatuste kavandamisega alustada lähimas tulevikus. Nii direktiivi ülevõtmiseks kui ka

praktikas välismaalaste seadusest (seoses töölubadega ja töötamise registreerimisega) tõusetunud probleemide lahendamiseks on Siseministeeriumkutsunud hiljuti kokku töörühma. Töörühma on kaasatud ka Kaubanduskoja esindaja.

Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts