Võitlus hangete pärast annab advokaatidele leiba

 Intervjuu Eesti Advokatuuri esimehe Aivar Pilvega.

Mis on advokatuuri suurimad väljakutsed sel ja järgmisel aastal?

Suur töö on seotud riigi õigusabi ümberkorraldamisega. Alates 1. jaanuarist 2010 on riigi õigusabi korraldamine advokatuuri ülesanne. Käivitame riigi õigusabi infosüsteemi, mis tähendab, et kõigi riigi õigusabiga soetud kaitsja ülesannete jagamine toimub advokatuuri kaudu.

Ajaloolise võrdluse mõttes ütlen, et oleme eelnevat süsteemi pikalt kritiseerinud, kuna varasemas kohtueelses menetluses otsis prokurör või uurija ise menetlustoimingute tegemiseks kaitsja.

Mida arvate riigilõivude tõstmisest?

Majandussurutise tingimustes on riigilõivude märkimisväärne tõstmine 1. jaanuarist 2009 osutunud tõsiseks probleemiks. Suuremaks probleemiks, kui riik ette nägi. Praeguses majandussituatsioonis on nii kõrged riigilõivud ilmselgelt põhjendamatud ja liialt koormavad.

Üheks praktikas kasutatavaks viisiks, millega üritatakse suurte nõuete puhul kulutusi säästa, on hagiavalduse asemel pankrotiavalduse esitamine, mis on oluliselt odavam.

Kuidas on olukord pankrotimenetlustega?

2009. aasta kokkuvõttes ei olnud Eesti mõttes väga suurte ettevõtete pankrotte ja keskmise suurusega ettevõtete pankrotte on vähe. Pankrotilaine käis üle projektipõhistest äriühingutest, mis tehti tõusva turu tingimustes. Kannatanud on need, kes on end ülioptimistlikult planeerides n-ö lõhki tõmmanud.

Kohtupraktika on viimase viie või kuue aasta jooksul kaldunud ühte äärmusesse ehk täiesti kontrollimatult on äriühingu omanikel ja juhatuse liikmetel olnud võimalik ettevõtetest vara välja viia, võõrandada. See teeb võlausaldajatele oma õiguste kaitse komplitseerituks.

Millised on sel aastal olnud töörohkemad ja töövaesemad nõustamisvaldkonnad?

Avalik uudistevoog kinnitab riigihangetega seotud vaidluste kasvu, sest hankeid on oluliselt vähem ja võitlus iga hanke võidu eest käib vahel ettevõtete jaoks elu ja surma peale. Õigusvaidlusi tuleb rohkem, sest lepinguid ei täideta nii, nagu neid varem täideti. Samas maksuvaidluste arv ei ole kasvanud.

Kinnisvarasektori arendusprojektidega seonduvaid töid on turul oluliselt vähem - võrreldes varasemaga peaaegu polegi. Ehitussektori oluline kokkutõmbumine on selgelt tunnetatav. Arvukamat on varasemast ehitustegevusest tulenevaid vaidlusi, mis on buumiaja peegeldus.

Selgelt tunnetatav on väliskapitali huvi kadumine Eesti turu vastu juba 2008. aasta kevad-suvest.

Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner