Statistikaaruandlus kolib järjest enam veebi

Peaaegu igal aastal on Statistikaametil olnud põhjust andmeesitajatele mõningatest uuendustest rääkida. Ka 2010. aastal on kavas olulisi uuendusi —Statistikaamet ei saada järgmise aasta vaatluste valimites olevatele ettevõtetele esitatavate aruannete kohta enam paberil teavituskirja ning elektrooniline andmeedastuskanal eSTAT muutub ka eraisikute andmeedastuskeskkonnaks.

Oluline on rõhutada ka seda, ehkki äriregister võtab 1. jaanuarist 2010 kasutusele majandusaasta aruande elektroonilise andmeedastussüsteemi, mille üks eesmärk on dubleeriva andekogumise lõpetamine, siis 2010. aasta on üleminekuaeg, mil Statistikaamet kogub andmeid endistviisi statistiliste aruannetega ja äriregistriga dubleerivalt.

Ettevõtted saavad info selle kohta, mis aruandeid neil 2010. aastal esitada tuleb, Ametlikest Teadaannetest alates 15. detsembrist. Samal ajal on aruanded ka eSTATis. Et aruannete esitamise tähtajad aasta jooksul ei ununeks, saadame ettevõtetele, kel on e-posti aadress, tähtaja lähenedes meeldetuletuse. Kui ettevõttel ei ole kuidagi võimalik aruannet tähtajaks esitada, tuleks kindlasti Statistikaametiga ühendust võtta, sest andmete esitamata jätjale on õigus rakendada sunniraha.

Kuidas satuvad ettevõtted aruandekohuslaseks?

Ettevõtetelt kogutakse andmeid peamiselt valikvaatlustega, st ainult osa iga tegevusala ettevõtteid peab esitama statistilise aruande. Suurem osa ettevõtteid satub aruandekohuslaseks juhusliku valiku meetodil. Valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi gruppidesse ning arvuti valib juhuslike arvude abil igast grupist välja teatud hulga ettevõtteid, kes aruandeid esitavad. Osa ettevõtteid valitakse aruandekohuslaseks nende suuruse või osatähtsuse põhjal konkreetsel tegevusalal. Vähemalt 50 töötajaga ettevõtted on kõik aruandekohuslased. Sellise meetodi tulemusel peab Statistikaametile aruandeid esitama ligi kolmandik tegutsevatest ettevõtetest, 2010. aastal umbes 45 000 ettevõtet.

Et üks väikeettevõte ei satuks korraga kõikide võimalike uuringute valimeisse, rakendab Statistikaamet nn valimite koordineerimise süsteemi. Nii on kuni 9 töötajaga ettevõtted enamasti valimis kuni 5 aastat ja siis langevad ühest valimist välja, aga võivad samas sattuda mõne teise uuringu valimisse.

Elektrooniline andmeedastuskeskkond eSTAT uueneb

Enamikule raamatupidajaist, kes statistikaaruandeid täidavad, ei ole ilmselt vaja eSTATi tutvustada, sest keskkonnaga on liitunud juba ligi 24 000 ettevõtet. 2009. aastal laekus umbes 60% aruannetest eSTATi kaudu. Kindlasti on siin oma osa ka sellel, et 2009. aastal realiseerus eSTATis failide üleslaadimise võimalus. Et e-teenuseid kasutatakse Eestis üha rohkem, siis loodame, et statistikaaruannete edastamine eSTATi kaudu suureneb veelgi. Kui seni on eSTAT olnud ettevõtetele aruannete esitamiseks, siis peagi saavad ka eraisikud, kes satuvad isiku-uuringutesse, seal andmeid esitada. Esialgu kavandatakse andmete esitamise võimaluse loomist 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel ja selle 2009. aasta lõpus toimuval prooviloendusel.Et isiku-uuringutes osalejad on veebi kaudu andmete edastamise võimaluse vastu huvi tundnud, siis 2011. aastal luuakse eSTATi kasutamise võimalus ka muude isiku-uuringute vastajatele. eSTATi senistele kasutajatele sellega suuri muutusi ei kaasne, pärast sisselogimist kuvatakse vaid nn vaheleht, kus saab valida, mis aruandeid täitma minna. Sisuliselt hakkab eSTATist olema kaks keskkonda — ettevõttepõhiste uuringute keskkond, kus saavad andmeid esitada ettevõtted ja isikupõhiste uuringute keskkond, kus saava andmeid esitada eraisikud.Kas kõik andmeesitajad peavad tulevikus eSTATiga liituma?

Kindlasti oleks väga positiivne, kui kõik aruanded laekuksid Statistikaametile eSTATi kaudu. Samas ei ole seadust, mis kohustaks aruandeid elektrooniliselt edastama ning loomulikult on Statistikaametile oluline eelkõige see, et täidetud aruanne laekuks. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik seda elektrooniliselt esitada, siis saab aruandevormi Statistikaameti veebilehelt välja printida ning saata meile faksi või postiga. eSTATi kasutamine on loomulikult soositud, sest see on kahtlematult turvalisem ning säästlikum kui paberkandjal aruannete saatmine. Andmete elektrooniline laekumine muudab statistika tegemise kiiremaks, sest hoitakse kokku andmete sisestamisele ja kontrollimisele kuluv aeg. Statistika jõuab kiiremini tarbijani ning selle tegemine on odavam.Et eSTATis rakenduvad aruannete täitmisel kontrollid, siis on täitjal võimalik täitmise käigus tekkinud vead kohe parandada ning Statistikaameti andmetöötlejad ei pea hiljem ettevõttega ühendust võtma, et andmeid täpsustada. See säästab ka andmeesitajate aega. Andmeesitaja säästmiseks on eSTATis eeltäidetud aruanded, et andmeesitaja ei peaks iga kord samu andmeid sisestama. Et eSTATis on võimalik kasutada klassifikaatoreid ja andmeesitajale mõeldud juhised, ei pea aruande täitja kulutama aega mujalt abimaterjali otsimiseks. Samuti saab eSTATi üles laadida andmefaile. See teeb aruannete esitamise veel mugavamaks, sest enam ei pea tabelitesse kirjeid ükshaaval sisestama.Andmeesitaja saab eSTATist alla laadida tabeli põhja, kanda sellesse andmed otse oma raamatupidamisprogrammist ning täidetud tabeli csv-formaadis eSTATi tagasi laadida. Peale selle võimaldab eSTAT vaadata varem sama kanali kaudu saadetud aruandeid ja tellida meeldetuletusi aruannete esitamise tähtaegade kohta. 2009. aastal aruande EKOMAR korrektselt esitanud ettevõtete peakasutajatel on 2010. aasta mais võimalik eSTATis näha aruande põhjal koostatud ettevõtte rahandussuhtarvude tabelit.

Meil on hea meel, et andmeesitajad on eSTATi kohta palju tagasisidet andnud ning tänu sellele, oleme saanud andmeedastuskanali kasutusmugavust pidevalt suurendada. Et kavas on eSTATis aruannete eeltäitmine ka äriregistri andmetega, siis aitab eSTATi kasutamine edaspidi ettevõtete aruandekoormust vähendada., kasutades autentimiseks ID-kaarti või pangakoode. Soovi korral saab taotlusvormi eSTATist välja printida ja saata.

Kuidas saab eSTATiga liituda?

Et ettevõte saaks eSTATi kasutajaks tuleb ettevõtte esindusõiguslikul isikul esitada taotlus, mille alusel loob Statistikaamet nn peakasutaja, kes saab omakorda õiguse luua kasutajaid, kes aruandeid koostavad. Taotluse saab esitada eSTATi avalehelt https://estat.stat.ee

Kui eSTATi või aruannete esitamise kohta küsimusi tekib, siis võib alati pöörduda Statistikaameti andmeesitaja klienditoe poole. Samuti pakume eSTATi kasutamise koolitust, täpsemat infot selle kohta saab Statistikaameti veebilehelt rubriigist Andmete esitamine > Andmeesitaja koolitus.

Miks on vaja statistikaaruandeid esitada?

Seda küsimust kuulevad Statistikaameti andmekogumisega tegelevad töötajaid ilmselt kõige sagedamini. Jah, aruandeid on tõesti palju ning nende täitmiseks kulub aega. Kas Statistikaamet ei võiks kasutada registrites olevaid andmeid? Kindlasti ei ole Statistikaameti eesmärk ettevõtteid aruannetega koormata ning seetõttu püüame andmete saamiseks võimalikult palju kasutada riigi andmekogusid.Paraku paljudes valdkondades ei kata registrid statistikatarbijate andmevajadust või ei ole andmed statistika tegemiseks sobivad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohaselt saab Statistikaamet kasutada riikliku statistika tegemisel olemasolevaid administratiivseid andmeallikaid kui andmestik vastab riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele (asjakohasus, täpsus, ajakohasus, sidusus, võrreldavus). Kui kvaliteedikriteeriumid ei ole täidetud, siis on Statistikaametil õigus täiendavalt andmeid koguda.Loomulikult teeb Statistikaamet omalt poolt kõik selleks, et dubleerivat andmekogumist vähendada, kuid sageli on see aeganõudev protsess. Üheks näiteks on ettevõtlus- ja majandusstatistika tegemiseks kogutavad andmed, mis osaliselt sisalduvad ka äriregistrile esitatavas majandusaasta aruandes. Et äriregister võtab 1. jaanuarist 2010 kasutusele majandusaasta aruande elektroonilise andmeedastussüsteemi, on Statistikaamet kavas täiustada oma elektroonilist andmekogumiskanalit eSTAT nii, et äriregistrile esitatud elektroonilise majandusaasta aruande (EMA) andmed oleksid eSTATis eeltäidetud. Andmeesitajal jääb täita vaid need read, mida ei ole majandusaasta aruande taksonoomias küsitud või mida ta seal ei ole esitanud. Seega on andmeesitajatel kindlasti kasulik eSTATi kasutada, sest ainult seal on võimalik äriregistrile juba esitatud andmete kuvamine aruandevormile.Et äriregistris süsteemi EMA alles luuakse ning aruandluskorralduse lihtsustamisel on üleminekuaeg, mis võib kesta kuni kaks aastat, tuleb 2010. aastal Statistikaametile andmeid veel endistviisi esitada. EMA andmete eelkuvamist eSTATis saab alustada 2011. aastal ja seda loomulikult juhul, kui ettevõte on äriregistrile esitanud andmed elektrooniliselt majandusaasta aruande taksonoomiat järgides. Edaspidi Statistikaametile esitatavate andmete hulk küll väheneb, kuid andmeesitamiskohustus jääb. Statistikaamet pöördub andmete saamiseks majandusüksuse poole näiteks juhul, kui statistikaaruande esitamise tähtaeg on varasem kui esitatakse EMA äriregistrile või kui ettevõte esitab majandusaasta aruande äriregistrile PDF-vormingus.

Statistika on kõigile kasutamiseks

Statistikaamet on väga tänulik kõigile andmeesitajatele, sest ilma nende panuseta poleks riikliku statistika tegemine võimalik. Kogutud andmete põhjal tehtud statistika on kõigile kättesaadav Statistikaameti veebilehel. Meil on hea meel, et ettevõtted, kes andmeid esitavad, on samal ajal järjest aktiivsemad statistika tarbijad ? nii saavad nad aruannete täitmisel tehtud tööst ka ise kasu.

Tasub teada

Statistikaameti veebileht www.stat.ee , tel 625 9100

eSTAT https://estat.stat.ee

Andmeesitaja klienditugi [email protected]

Autor: Aira Veelmaa, Lemmi Kann