Maksude ajatajad: maksuvõla tekkimist poleks olnud võimalik vältida

84 protsenti vastanutest ütles, et ajatamise protsess oli lihtne ja arusaadav, viis protsenti maksumaksjatest märkis, et maksuhaldur oli ajatamismenetluses liiga jäik ja 35 protsenti leidis, et maksuhaldur näitas üles paindlikkust. Enamik vastajaid (ligi 60%) jäi maksuhalduri koostöövalmidusega rahule, andmata hinnangut halduri paindlikkusele või jäikusele.

Ajatamisgraafiku täitmisel tekkida võivad probleemid on küsitletute arvates seotud enamasti liiga optimistlike rahavoogude prognoosiga (82%).

61 protsenti ankeedi tagastanutest esitas ajatamistaotluse ise kohe pärast makseraskuste tekkimist ja 39 protsenti tegi seda pärast maksuhalduri kontaktivõtmist.

Vastuses küsimusele, kust peamiselt saadakse maksuvõlgade ajatamise kohta informatsiooni, olid võrdse tähtsusega nii maksuhalduri kodulehekülg, maksuhalduri otsene kontakt kui ka iseseisev otsimine õigusaktidest (32–37%). Meedia oli põhilise info hankimise kanalina poole võrra vähem populaarne (16%).

Kiiremat menetlust ja vastuseid

Küsitluse lõpus oli maksumaksjatel võimalik märkida vabas vormis täiendavaid tähelepanekuid ja soovitusi – maksumaksjad soovisid enamasti lühemaid taotluste menetlemise tähtaegu ning kiiremaid vastuseid raskuste tekkimisel. Probleemsete küsimustena märgiti ka vajadust ajatada võlgu pikemaks perioodiks ning kõrget maksuvõlalt arvestatavat intressi.

Küsimustik saadeti septembri lõpus ettevõtetele, kes on maksuvõlgade tasumisel kasutanud ajatamise võimalust. Sihtgruppi valiti 150 äriühingut, kellest 1/3 olid äriühingud, kes on ajatamisgraafiku täitnud ning 2/3 need, kel on ajatamisgraafik kehtetuks tunnistatud või on kinnitatud uus maksegraafik. Täidetud küsimustiku tagastas veidi üle veerandi sihtgruppi valitutes.

 Allikas: Äripäeva infoleht "Finantsjuhtimine".

 Äripäeva infolehte "Finantsjuhtimine" saab tellida SIIN.