Lars Christensen: euro käibelevõtt ei lahenda Eesti probleeme

"Me ei rehkenda sellega, et Eesti 2011. aastal euro käibele võtab. See pole ka mingi katastroof, kui eurole üleminek toimub hiljem. Oluline on, et eelarve konsolideerimine ja mõistlik poliitika jätkuks. Euroga liitumine õige poliitika tulemusel on vahest veelgi olulisem kui liitumine ise," ütles Christensen Äripäeva lugejate küsimustele vastates.

Üks lugejaist küsis, et kui euro tuleb 2013, kas siis pole Eestil võimalust majanduslikule õitsengule. "Minu arvates ei mõjuta see, kas Eesti euroga lähiaastatel liitub või mitte, oluliselt Eesti majanduse väljavaateid. Ehk teisisõnu - ei peaks nii kangesti euro-teemale keskenduma," kostis analüütik vastuseks.

 "Mõistlik poliitika – nagu avaliku sektori tugev eelarvepositsioon ja paindlik tööturg – on vajalik sõltumata sellest, kas Eesti liitub euroga 2011., 2012, või 2013. aastal. Euro käibelevõtt aitab lahendada teatud osa probleemidest, kuid see ei ole mingi võluravim, mis aitab kõigi Eesti majanduse hädade vastu," kordas ta.

Christensen sõnas, et Eesti poliitikud ei peaks pidevalt korrutama, et nad teevad kärpeid euro kasutuselevõtuks. Kärpeid tuleks teha nii või teisiti, sest ükski riik ei tohiks kulutada rohkem, kui talle raha sisse tuleb.

Samas ei pruugita Eestit lasta euroalaga liituda isegi siis, kui kõik nõuded täidetakse. "Tuleb endale aru anda, et euroalal on majanduse seis väga keeruline ning nii võib juhtuda, et euroalal ei ole Eesti vastuvõtmiseks euroalasse poliitilist toetust, isegi kui Eesti eurokriteeriumid täidab," rääkis Christensen.

Täispikka intervjuud loe siit.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja, Äripäev