Riigihangete vaidlustamine muutus lihtsamaks

Riigikohus tegi 8. juunil 2009 põhimõttelise otsuse riigihangete vaidlustuste kohta. Riigihangete seadus sätestab, et kui pakkuja ei ole rahul hankija otsusega, saab ta esitada vaidlustuse riigihangete ameti juures olevale vaidlustuskomisjonile. Komisjon langetab otsuse, mis on hankijale kohustuslik.

Enne 8. juunit käsitleti vaidlustuskomisjoni esimese astme kohtuna, vaidlustuskomisjoni otsuse sai edasi kaevata ringkonnakohtusse, mitte halduskohtusse. Kui pakkuja ei olnud tehtud otsusega rahul, võis ta minnakohtusse, kuid oli ka ette teada, et hankemenetlususes enam osaleda ei õnnestu, sest ringkonnakohus tavaliselt hankemenetlusi ei peatanud.Vaidlemine vaidlemise pärast ei ole mõistlik, seetõttu enamasti lihtsalt loobuti otsuse vaidlustamisest.Alates 8. juunist on vaidlustuskomisjon kohtueelne asutus. Kui selle otsusega ei nõustuta, saab halduskohtusse esitada kaebuse koos hankemenetluse peatamise taotlusega. Halduskohus otsustab menetluse peatamise või peatamata jätmise üle. Võrreldes asja lahendamisega ringkonnakohtus, võib eeldada, et hankemenetlusi peatatakse senisest rohkem.Pakkujate vaidlustusvõimalused on nüüd avardunud. Loodetavasti ei kasutata seda pahatahtlikult. Vaidlustuskomisjoni otsuste põhjendused aga jäävad olulisteks ka pärast 8. juunit, sest arvestades hankijate soovi vähendada ajakulu, on hankijal sisuliselt kohustuslik neid järgida.