Avastati 96 rikkumist välistoetuste kasutamises

Avastatud rikkumiste finantsmõju on seniste aastate jooksul olnud 272 miljonit krooni. Sellest on riik tagasi saanud, tasaarveldanud või jätnud toetuse saajatele välja maksmata 168 miljonit ehk 61,7 protsenti.

Enim rikkumisi on avastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi projektides. Eestis moodustab rikkumiste rahaline maht ühe protsendi kõigist väljamaksetest, mis jääb EL keskmisele (1,8%) alla.

„Väga oluline ja riigile soodsam on avastada rikkumised projekti varases faasis, sest siis on veel võimalik toetust kinni pidada või seda toetuse saajalt välja nõuda. Käimasolevates programmides ei tähenda rikkumiste avastamine tagasimakseid Euroopa Komisjonile, sest riik saab välistoetust kasutada teistes projektides,” rääkis rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli. „Küll aga kaasnevad tagasimaksed siis, kui rikkumised avastatakse aastaid hiljem,” rõhutas ta kontrolli tähtsust.

Valdavalt on tegu hankereeglite eksimuste, toetuse mittesihipärase kasutamise või valeandmete esitamisega. Viimasel aastal on märkimisväärselt kasvanud ka pankrotijuhtude arv. 

 Aastast 2004 on kokku avastatud rikkumisi 246, nendest on lahenduse saanud 75 protsenti. Rikkumiste avastamise arv on hüppeliselt kasvanud alates 2007. aastast, mis on tingitud järjest suurenenud toetusraha kasutamise mahust ning tõhusamast tööst rikkumiste avastamisel. Eesti on ainus EL riik, kus avalikustatakse kõik lahenduse saanud rikkumiste juhtumid. Rikkumiste avalikustamisel on oluline roll ennetava tegevusena, see juhib toetuse saajate tähelepanu võimalikele vigadele.

Loe lisaks kommentaare