Töölepingu seaduse muutmise eelnõu lahendab öötöö piiranguga seotut

Eelnõu järgi on

TLS

§ 50 kavas muuta ning sõnastada järgmiselt:

„§ 50. Öötöö piirang

(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi 

(2) Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud piirangust võib teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (

L 299, 18.11.2003, lk 9-19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvatakse öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.”

Muudatuse kohaselt lubaks

§ 50 lõige 4 teha piiranguid öötöö erisusest töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lõigetes 3 ja 2 nimetatud juhtudel ning tingimustel. Öötöötaja tööaja erisuse tegemisel tuleb arvestada, et erisuse tegemine ei kahjustaks töötaja tervist ja ohutust ning arvestaks

§ 46 lõikes 1 nimetatud piiranguga, mille kohaselt tööaeg nädalas ei tohi keskmiselt ületada 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Väljavõte seletuskirjast: „Direktiivi artikkel 17 lõige 3 lubab erandeid, kui töötaja töö- ja elukoht asuvad teineteisest kaugel või töötaja erinevad töökohad on üksteisest kaugel. Piirangust võib kõrvale kalduda turvamis- ja järelevalvetoimingute puhul, mis nõuavad vara ja isikute kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti turvameeste ja majahoidjate või turvafirmade puhul. Samuti on erandid lubatud tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti vastuvõtu, ravi ja/või hooldamisega seotud teenused, mida osutatakse haiglates või samalaadsetes asutustes, kaasa arvatud arstide töö koolitusel, hooldekodudes ja vanglates; sadama- või lennuväljatöö; ajakirjandus, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused; gaasi, vee ja elektrienergia tootmine, edastamine ja jaotamine, majapidamisjäätmete kogumine ja põletustehased; tööstusharud, kus tööd ei saa tehnilistel põhjustel katkestada; teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; reisijateveoga seotud tööd. Lisaks eelnimetatule võib erandeid kohaldada seal, kus on ette näha tegevuse aktiviseerumist, eriti põllumajanduses, turismis, postiteenuste osutamisel. Raudteeveol on erisused lubatud töötajatel, kelle tegevus on katkendlik, kes veedavad tööaja rongides või kelle tegevus on seotud vedude sõiduplaaniga ning liikluse pidevuse ja korrapärasuse tagamisega.“

Autor: Kaubandus-Tööstuskoda