EHITUSE TÖÖVÕTULEPINGUD: Töö vastuvõtmisega kaasnevad kohustused

Vaidluse asjaolud: 

Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt teostas ehitusettevõte elumaja vundamendi ja konstruktsioonitöid. Tööde eest tasumises leppisid pooled kokku, et arved esitatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ning kuuluvad tasumisele, kui tellija on üleandmise-vastuvõtmise aktid ka allkirjastanud. Seejuures võis tasumisest keelduda, kui tööde teostamise osa olid esitatud pretensioone. Enamik üleandmise-vastuvõtmise akte tellija poolt ka allkirjastati ning tellija tasus ka nende alusel väljastatud arved. Mõnede üleandmise-vastuvõtmise aktide osas aga keeldus tellija neid allkirjastamast ning esitas aktis märgitud tööde osas tööde teostajale ka pretensioonid. 

Kohtuvaidlus taandus küsimusele, kas tellija peab vastu võtma tegelikult tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud tööd ning nende eest tasuma. 

Riigikohtu seisukohad:

Riigikohus rõhutas oma lahendis, et tehtud töö vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist ei saa ülehinnata. Nimelt ei teki töö vastuvõtmisest ehk üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest tellijal vastuvaidlematu kohustus aktides märgitud tööde eest ka maksta. Samas ei saa ka üleandmise-vastuvõtmise aktile allkirja andes sellist tegevust alahinnata. Riigikohtu arvates ei või allkirjastatud aktide alusel tehtud tööde eest jätta lihtsalt tasumata, kui hiljem peaks avastatama, et aktis märgitud tööd ei ole tehtud või ei ole tehtud nõuetekohaselt, ilma et tellija tööde lepingutingimustele mittevastavust tõendaks.

Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine võlaõigusseaduses sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, st vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

Puudustega töö vastuvõtmise või mitte vastuvõtmise osas märkis Riigikohus, et tellija võib keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Samas oleks hea usu põhimõttega vastuolus see, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib Riigikohtu meelest hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. 

Lõpetuseks puudutas Riigikohus ka elamu reaalse kasutusele võtmisega seonduvat käsitletava temaatika valguses. Riigikohtu seisukoha kohaselt ehitise kasutuselevõttu iseenesest ei saa lugeda töö vastuvõtmiseks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna töövõtja peab võlaõigusseaduse järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.

Täiendav informatsioon: advokaat Sander Kärson ( [email protected] ).

Autor: Sander Kärson