ÄP: Korteriühistu juht: kohtusseminekust abi polnud

Võlglase korterites elasid üürnikud, kes omanikule kommunaalteenuste kasutamise eest korralikult maksid, kuid majanduslikesse raskustesse sattunud ärimees kustutas selle rahaga ilmselt oma teisi tulekahjusid.

"Ühistu oleks võinud võlgnikel elektri võla tekkimisel kohe kinni keerata, sest tegu on sisuliselt vargusega. Kuna aga lüliti asub koridoris, oleksid võlakorterite üürnikud voolu kohe uuesti sisse lülitanud ja valuri palkamiseks ühistul raha ei olnud," selgitas Juske. "Samas polnud üürnikud milleski süüdi, üürnikud tasusid omanikule, korterite omanik ei kandnud aga ühistu arvele sentigi. Ja ühistu ees on vastutav korteri omanik."

Selle aasta 1. jaanuarist tõusid hagide riigilõivud hüppeliselt. "Suurem riigilõiv nõuab niigi raskustes ühistult lisaraha," kommenteeris Juske suurenenud kulutuste mõju. "Meie tegime erakorralise makse. Nüüd, kui võlg tagasi saadud, tegime tasaarvelduse."

"Positiivne külg on selles, et koos on maja odavam hallata. Samas tekib tõsine probleem, kui osade korterite omanikud võlgu jäävad, mistõttu kannatavad ka need, kes oma arved korralikult tasunud on," võttis Juske korteriühistu problemaatika kokku.

Loe lisaks originaalartiklit