EAS: Riik toetas tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringuid 259 miljoni krooniga

„Toetuse eesmärgiks on esile kutsuda ettevõtetes suurt lisandväärtuse kasvu hüpet töötaja kohta ja soodustada töökohtade ümberpaiknemist suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Lisandväärtus on tootlikkuse näitaja, mille arvutamisel on olulised kõrge palgatase ja head kasuminäitajad. Lisaks oli rahastamisotsuseid tehes oluliseks kriteeriumiks ettevõtte ekspordipotentsiaal,“ selgitas EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello.

Eesti tööstussektori lisandväärtuse näitaja on Euroopa Liidu keskmisest madalam sõltuvalt sektorist keskmiselt 2,5 korda. Soome sama näitajaga võrreldes on Eesti tööstuse lisandväärtus madalam 3,5 korda. Näiteks Soome metallitööstuse lisandväärtus töötaja kohta oli 2006. aastal 850 000, Eestis aga 250 000 krooni.

Esimesse taotlusvooru laekus kokku 152 taotlust mahus 564 mln krooni. „Huvi oli tõesti väga suur. Võtame nendega, kes hindamise pingereas tahapoole jäid, kontakti ja arutame võimalikku taotlemist järgmisest voorust. Samuti sai ettevõtetelt head tagasisidet Suurbritannia ekspertide külastus esimese vooru käigus. Seetõttu kavandame sõltumata toetuse taotlemisest pakkuda välisekspertide nõustamist ettevõtte arendamiseks,“ sõnas Kello.

Tehnoloogiainvesteeringu toetust said ettevõtted väga erinevatest sektoritest, näiteks trükitööstusest, plastitööstusest, keemiatööstusest. „Toetatud 49st ettevõttest 20 tegutseb metalli- ja masinatööstuse valdkonnas. Sõltumata üldisest turu langusest oli sektori aastaprognooside täitmine ekspordikäibe osas väga hea. Toetatud projektide arvu poolest järgnes puidutööstus, kus ehitusturu languse tõttu on tänane olukord raske. Samas on ka puidusektoris ettevõtteid, kes on leidnud niši, kus efektiivselt tegutseda,“ selgitas Kello.

Kõige suurema toetussumma saaja on Sangla Turvas AS 26 miljoni krooniga. Ettevõte plaanib kaasaegse tehnoloogia abil suurendada tootmise efektiivsust ligi 3 korda järgneva 3 aasta jooksul. Lisaks efektiivsuse kasvule on projekti tulemusena tootmine keskkonnasäästlikum ning suureneb ekspordikäive. Regionaalselt oli toetatud ettevõtete seas ootuspäraselt kõige enam Harju maakonna ettevõtteid - 26 ehk 53% kõigist toetuse saajatest.

Toetuse saab ettevõtja kätte pärast omapoolsete maksete tegemist seadmete tarnijale. Omafinantseeringu suurus on sõltuvalt ettevõtte suurusest 60-80%. 

Ettevõtjaid said tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringu programmi esimesse vooru taotlusi esitada 30. oktoobrini 2008. Teine voor on plaanis sel aastal.