Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et III kvartalis jätkus majanduse kõrgkonjunktuurijärgne jahenemine. Eksperdid hindasid majanduse üldseisundit septembris 7,1 punktiga, mis on juuniga võrreldes 1,2 punkti vähem. Kõige selgemad jahtumisilmingud on kinnisvaraturul ja elamuehitussektoris. Märgata võib samuti väliskaubanduse arengu mõningast aeglustumist. Samas aga jätkus kõrge tööjõunõudlus, surve inflatsioonile jne, näidates sisenõudluse aktiivsust. Majanduse reaalkasv eeldatavalt püsis II kvartali tasemel.
Ettevõtete majandusolukorda peegeldavad konjunktuuribaromeetrid on viimase kolme kuuga märgatavalt langenud, jäädes siiski positiivsele poolele. Kõige suurem kindlustunde langus III kvartalis toimus ehituses (juuni 30 punktilt 6 punktile), kuid langesid ka tööstus- ja kaubandusbaromeetrid. Tarbijate kaks aastat kõrgel püsinud tuleviku-optimism langes 2-aastase vaheaja järel taas miinuspoolele.
Ekspertide septembrikuus väljendatud tulevikuootused (lähema 6 kuu kohta) on mõõdukalt pessimistlikud (3,6 punkti), kuid paljude (41% eksperte) meelest on üldolukord 6 kuu pärast mitte halvem kui praegu. Nõrgenenud on väliskaubanduse arenguootused, inflatsioon eeldatavasti kiireneb ja laenud kallinevad. Ekspertide hinnangul jätab ettevõtete aktiivsus oma tootmise ümberkorraldamisel, selle viimisel vastavusse uute oludega, soovida enamat.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.