Viimasel ajal on meie fookuses ühe olulise probleemina maksuvõlgade küsimus. Seda päris mitmest aspektist. Üheks teema olulisust tõstvaks teguriks on uus riigihangete seadus.
Nimelt näeb selle § 38 lg 1 punkt 4 rangelt ette, et isikud, kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel, tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ning hankelepingu sõlmimine nendega ei ole lubatud. (§ 38 lg 1 Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja: 4) kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel;)
See on praktikas tekitanud nii hankijatele kui pakkujatele palju probleeme. Ja on kujunenud lausa selgeks takistuseks hangete läbiviimisel. Siit ühtlasi järeldub, nagu oleks meil maksuvõlglastest ettevõtteid väga palju. Mõnes mõttes on see ka tõsi ja ühtlasi objektiivselt paratamatu. Aga maksuvõlgu puudutav ei ole väga üheselt negatiivne ja iga maksuvõlglane ei ole tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidja.
Piltlikult öeldes võime maksuvõlglasi jagada „headeks“ ja „halbadeks“. Selle mõistmiseks on vaja eelkõige arvestada maksuvõla mõistet. See, mis on maksuvõlg tuleneb maksukorralduse seadusest (MKS § 32). Selle kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellelt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS ei tee vahet, millistel asjaoludel maksusumma tasumata jäeti. Nii satuvad automaatselt maksuvõlglasteks kõik need ettevõtted, kes on maksudeklaratsiooni parandanud sellises suunas, mis toob kaasa täiendava maksu tasumise vajaduse. Sellised hilisemad parandused, eriti sageli käibemaksu deklaratsioonis, tuleb aga teha, siis, kui arved laekuvad pärast vastava kuu maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva. Näiteks laekuvad tüüpiliselt hiljem krediitkaardiarved. Sageli sunnib hilisemaid parandusi tegema lepingupartnerite käitumine. Näiteks kui ettevõtja lepingupartner esitab tunduvalt hiljem kreeditarve. Eriti kahetsusväärne on, et ettevõtja ise ei saa sinna midagi parata. On teada juhtumeid, kus kreeditarve esitatakse pooleaastase hilinemisega, ja pole parata, ettevõtja peab maksudeklaratsiooni parandama, (maksukorralduse seadus aga soosib maksudeklaratsioonide vabatahtlikku parandamist) ja on selle tõttu koheselt maksuvõlglane. Maksuvõla arvestus aga hakkab lugema tagasiulatuvalt – sellest hetkest, mil oli selle maksu tasumise tähtpäev. Ettevõtjal on hoobilt kaelas maksuvõlalt intresside tasumise kohustus ja paraku, kui võlaperiood kujuneb pikemaks kui 30 päeva, ka võimatus riigihangetel osaleda.
Lisaks ei maksa unustada, et RHS alusel nõutakse hangetes osalemiseks pakkujalt maksuvõla puudumist ka kohalike maksude osas. Siin on seaduse rakendamise praktika näidanud, et üheks komistuskiviks on parkimistrahvid. Kui pakkumust esitavale äriühingule kuuluvat sõiduautot kasutab äriühingu töötaja, seda ka väljaspool tööaega, ja on saanud valesti parkimise eest trahvi, mis on veel tasumata, on see osutunud põhjuseks, et hankija on pidanud selle pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama.
Maksudeklaratsiooni parandamine aga ei ole ainus nö objektiivse maksuvõla tekkimise põhjus. Veel üks kategooria „häid“ maksuvõlglasi võib tekkida enammakstud maksusummade tasaarvestamise ajal. Maksuvõlglaseks satub ettevõte, kellel on ühe maksu osas (tavaliselt käibemaks) enammakse ja kes esitab Maksu – ja Tolliametile (MTA) tasaarvestamise taotluse enammakstud summade arvelt teiste maksude, millede tähtpäev on saabunud, tasumiseks. MTA-l on aega taotluse menetlemiseks 30 päeva. Meie teades tegutseb MTA küll kiiremini, kuid mingi aja taotluse menetlemine ikkagi võtab. Sellel ajal aga ettevõte ongi maksuvõlglane.
Kokkuvõtlik järeldus on – meie seadused ega ka süsteemid (e-maksuamet, Krediidiinfo) maksuvõlglastena käsitlemisel ja maksuvõlglaste avalikustamisel ei arvesta seda, kas maksuvõlg on objektiivsete kriteeriumitega põhjendatav. Selle tulemusena omakorda on nii „head“ kui „halvad“ maksuvõlglased ühesuguse karmusega koheldud. See aga ei ole ei asjakohane, proportsionaalne ega õiglane.
Hea meel on siinkohal öelda, et problemaatika on ka erinevate riigiasutuste poolt teadvustatud ja astutakse reaalseid samme probleemide lahendamiseks. Kõige esimese asjana – muudetakse Riigihangete seadust. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu on tegemisel ja probleeme põhjustav § 38 lg 1 p. 4 muudetakse. Paratamatult võtab seadusemuudatuste menetlemine oma aja. Nagu ikka, saab asjasthuvitatu eelnõuga tutvuda eÕiguses. Samuti on Eelnõu leitav Kaubanduskoja kodulehelt Majanduspoliitika – Aktuaalset alt. Ja liikmete arvamused, kommentaarid, ettepanekud on oodatud.
Omalt poolt soovitan kõikidele meie liikmetele suhtuda informatsiooni mõne oma partneri maksuvõlgade kohta kriitiliselt ja katsuda täpsustada võlgnevuse põhjust. See võib olla objektiivne ja maksuvõlglasena nimetatud ettevõte täiesti usaldusväärne partner.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.