Muudatused Tulumaksuseaduses

Tänavu suvel võttis Riigikogu vastu ka hulga TMS-i puudutavaid muudatusi (Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus). Osaliselt jõustusid selles olnud sätted juba suvel (N: isikliku sõiduauto kasutamisega seonduv), kuid põhiosas hakkavad ka TMS muudatused kehtima alles 01. jaanuaril 2007. Oma liikmetele oleme mitmeid muudatusi tutvustanud ka juba varasemalt (Teataja Nr 4, 27. veebruar 2006 ning Teataja Nr 12, 19. juuni 2006). Kordame alljärgnevalt üle vaid mõned märksõnad.

Muudetakse väljamakstavate dividendide vabastusmeetodi kasutamise põhimõtet ja täpsustatakse TMS § 50 ja § 53 sõnastust nii, et vabastusmeetodi kasutamiseks on õigus ka sellise kasumi korral, millelt maksuhaldur on tulumaksukohustuse arvutanud, kuid mille tasumise kuupäev ei ole veel saabunud.

Paragrahv 50 lõike 4 muudatuse kohaselt laiendatakse residendist juriidilise isikuga seotud isikute ringi, kelle vaheliste tehingute puhul on võimalik tehingu väärtuste korrigeerimine (siirdehindade määramine). Uuest aastast on vastavad reeglid kohaldatavad kõikidele residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingutele; füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku, kes ei ole mitteresident, vahelistele tehingutele; ühe isiku peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelistele tehingutele (praegu vaid residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud tehingutele).

Olgu siia juurde kohe ka mainitud, et uuest aastast jõustuvad muuhulgas rahandusministri 10. novembri 2006 määrusega nr 53 kinnitatud “Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid” (RTL 2006, 81,1506). Uue määrusega täpsustatakse siirdehindade võrreldavuse kriteeriumeid. Kui seni võis maksuhaldur siirdehindade turuväärtuse hindamiseks kasutada üht kolmest siirdehinna turuväärtuse määramise meetodist: võrreldava hinna meetod, edasimüügi hinna meetod või kulupõhine meetod, siis uues määruses on lisandunud 2 uut: jagatud kasumi meetod ning tehingupõhine tootluse meetod. Seni oli siirdehindade turuväärtuse tõendamise koormus pigem maksuhalduril, uue määruse sõnastusega pannakse enam kohustusi ka maksumaksjale.

Täiesti uudsena on toodud määrusesse kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ning seotud isikute vaheliste tehingute detailsem dokumenteerimise kord.

Seoses uuendustega siirdehindade turuväärtuse määramises on muudetud ka deklaratsiooni TSD põhivormi, millele alates jaanuarist 2007 lisandub kolm kontrollküsimust seotud isikute vahel toimuvate tehingute toimumise, kulude jagamise kokkuleppes osalemise ja dokumenteerimise reeglite kohandumise kohta maksumaksjale.

Siirdehindadega seotud muudatustest kirjutasime muuhulgas Teatajas Nr 19, 6. november 2006. Asjakohaseid selgitusi saab aga ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/?id=4671.

Lisaks juriidilistele isikutele toovad TMS muudatused uuest aastast kaasa uut ka füüsiliste isikute, FIE-de ja mitteresidentide tulu maksustamises. Kõigist neist võib lugeda muidugi Tulumaksuseadusest (01. jaanuaril 2007 jõustuv redaktsioon) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045557 , kuid hea ülevaade vastava isiku tulumaksu puudutavatest muudatustest on toodud ka maksuhalduri kodulehel: http://www.emta.ee/?id=1177

Töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu mõiste täpsustub.

Kuigi töötuskindlustusmakse määrad jäävad ka 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga samale tasemele (kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3%) on muudatusi jõustumas siiski Töötuskindlustuse seaduses (TKS). Esimesest jaanuarist jõustuva TKS redaktsioonis on täpsustatud kindlustatu mõistet, kes seaduse mõttes on töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.

Täieneb ka seaduses toodud kindlustamata isikute nimekiri, st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlustamata isikute ring edaspidi ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti vabakutselisi loovisikuid.

Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus muuhulgas juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Ka siin jõustuvad täpsustused. Seoses võimalusega, et nimetatud isikud võivad lisaks oma juhtivale tööle töötada samas ka töölepinguga on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.

Töötuskindlustusega seotud muudatused on nähtavad ka seaduse 1. jaanuarist jõustuvas redaktsioonis https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1047736 ning samuti leiab asjaliku juhendmaterjali Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/?id=4698 .

Puidu mõõtmine ja mahu määramine.

Paljudele metsamaterjaliga kauplevatele ettevõtjatele on uuest aastast oluliseks keskkonnaministri 15. novembri 2006 määrus nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded” https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12752944. Tegemist on Metsaseaduse alusel vastuvõetud määrusega, millega kehtestatakse metsamaterjaliga või hakkpuiduga tehingute tegemisel mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded, mida kasutatakse juhul, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises. Määruses on eraldi toodud nii (ümarpuidu) virna mõõtmise kui ka hakkepuidu mõõtmise meetodid.