Maksuhalduri eelotsus – kas ka abiks?

Eelotsuse vajadusest on räägitud iseenesest juba mõnda aega ning põhimõtteliselt on seda ideed varasemalt toetanud ka Kaubanduskoda. Seda eelkõige põhjusel, et maksuhaldurile siduv eelotsus peaks andma maksukohustuslasele s.h ettevõtjale, võimaluse saada keerukamates olukordades rohkem kindlust ja juhiseid, kuidas õigesti käituda.

Isikuks, kes maksuhaldurile eelotsuse taotluse võib esitada, võib eelnõu kohaselt olla mistahes Eesti või välisriigi resident (s.h nii juriidiline kui ka füüsiline isik), kellel tekib võib taotluses kirjeldatud toimingute osas tekkida Eestis maksukohustus. Eelotsust ei saaks aga küsida juhul kui see puudutab puhtalt hüpoteetilist olukorda või kui konkreetse tehingu maksustamise õiguslikud alused on niigi juba väga selged.

Eelnõu kohaselt ei ole eelotsuse küsimine maksuhaldurilt aga niisama lihtne ning olukorras, kus küsijal puuduvad endal sügavad maksualased teadmised võib probleem tekkida küll. Kas aga ei ole asja mõte just vastupidine- kui maksumaksja tunneb, et maksustamise reeglid on temale arusaamatud, pöördub ta kindluse saamiseks maksuhalduri poole. Kuidas eelnõu seda takistab? Toon selleks välja ühe eelnõus sisalduva nõude eelotsuse taotlusele: „Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ning toimingu maksustamise seisukohast oluliste faktiliste asjaolude ja õigusnormide igakülgset analüüsi, samuti taotleja hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta.“. Osaliselt on nõue ju õige. Ei saa olla midagi selle vastu, et tehtavat toimingut tuleb ammendavalt kirjeldada ja lisada kõik olulised faktilised asjaolud. Muidu ei saaks nõuda ka maksuhaldurilt, et tema poolt antav hinnang oleks siduv. Küsimusi tekitab aga nõue, et esitada tuleb ka toimingu maksustamise seisukohast oluliste faktiliste asjaolude ja õigusnormide igakülgne analüüs, samuti hinnang toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta. Kas seda nõuet suudaksid kõik maksukohustuslased täita? Kaldume arvama, et mitte. Tõenäoliselt tekiks olukord, kus eelotsuse taotluse esitamiseks on vajalik enamikule maksukohustuslastest pöörduda esmalt maksukonsultandi poole, et asjakohane analüüs või hinnang tellida. Just selleks aga maksukohustuslane ju maksuhalduri poole pöördubki, et tema jaoks on olukord selgusetu ja ta ei tea, millised maksukohustused teda toimingu järel ootavad. Arvestades kasvõi asjaoluga, et enamik Eesti ettevõtteid on väga väikesed ega kasuta püsivalt maksukonsultandi teenust, kaasneksid neile taotluse esitamisega ebaproportsionaalselt suured kulud. Sama puudutab ka füüsilisi isikuid.

Samuti jääb selgusetuks, millist hinnangut peaks eelotsuse taotleja toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta andma. Milles peaks hinnang väljenduma? Kas taotleja antud hinnang võiks olla näiteks kujul, hea-halb, selge-selgusetu, kasulik-kahjulik jne. Kõik need väljendaksid paratamatult vaid taotleja enda subjektiivset hinnangut.

Eelkirjeldatud analüüsi ja hinnangu andmise nõuete eelnõust väljajätmiseks pöördusime omapoolsete ettepanekutega ka ministeeriumi poole, kuivõrd taoliste nõuete rakendumise korral saaks tõenäoliselt oluliselt piiratud võimalike eelotsuse taotlejate ring. Sellist olukorda ei tohi aga lasta tekkida.

Eelotsus on otsuses kirjeldatud toimingu suhtes siduv, kui toiming viiakse lõpuni eelotsuses märgitud aja jooksul s.t et maksuhaldur märgib eelotsuses tähtaja, mille jooksul on eelotsus temale siduv. Samuti on eelotsuse taotlejal õigus märkida taotluses, millise aja jooksul toiming eeldatavalt lõpuni viiakse. Leiame, et viimasel juhul peaks maksuhalduri poolt antud tähtaeg igal juhul olema seotud ka taotluses näidatud tähtajaga. Eelnõus praegu tähtaja pikkust reguleeritud aga ei ole. Seetõttu esineb ka võimalus, eelotsuse siduvus lõppeb juba enne toimingu sooritamise plaanitavat aega. See ei ole aga kindlasti maksukohuslase huvides. Lisaks sellele pidasime ministeeriumile saadetud märkustes vajalikuks rõhutada veel ka seda, et kui maksuhaldur eelotsuse taotluse läbivaatamise ajal leiab, et tõenäoliselt ei saa eelotsus objektiivsetel põhjustel olla siduv toimingu sooritamise plaanitaval ajal (N: on teada seaduse muudatus), tuleks sellest taotluse esitajale ilmtingimata teada anda.

Eelnõus on üheks oluliseks eelotsuse siduvuse tingimuseks ka eelotsuse andmise ajal kehtinud õigusaktide jõusolek toimingu tegemise ajal. Kui õigusakte muudetakse pärast eelotsuse tegemist, kuid enne toimingu sooritamist, tuleb toimingu maksustamise osas kohaldada toimingu sooritamise hetkel kehtivat õigusnormi ning varasemate õigusnormide alusel antud hinnang ei oleks enam maksuhaldurile siduv.

Olulisematest punktides tuleks ehk mainida veel tähtaega, mille jooksul maksuhaldur eelotsuse peaks tegema ning riigilõivu. Eelotsuse andmise tähtajaks on Eelnõus peetud mõistlikuks 60 kalendripäeva arvates taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast. Seletuskirjast nähtuvalt on 60 päeva valitud seetõttu, et see on Euroopa õigusruumis üldjuhul mõistlikuna käsitletav tähtaeg. Võrdluseks on toodud, et Hollandis on eelotsuse tegemiseks antud maksuhaldurile aega 8 nädalat. Ameerika Ühendriikides ei ole eelotsuse väljastamise aeg aga õigusaktiga piiritletud ning praktikas väljastatakse eelotsus 3-6 kuu jooksul, ning keerulisematel juhtudel 12-24 kuu jooksul.

Eelotsuste andmine on eelnõu kohaselt ka riigilõivustatud. Riigilõivu peab taotleja tasuma enne eelotsuse taotluse esitamist ning selle suurus sõltuks taotleja juriidilisest vormist, mitte näiteks taotluse otsesest keerukusest. Eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse eelnõu kohaselt riigilõivu kolmes erinevas määras. Näiteks aktsiaseltsi taotluse puhul oleks see 12 000 krooni, osaühingu taotluse puhul 8000 krooni ja füüsilise isiku taotluse puhul 3000 krooni.

Lõpetuseks olgu öeldud, et kõigil kellele maksu ja eelotsuste teema rohkemat huvi pakub on võimalus eelnõu teksti ja seletuskirjaga, mis seekord üsna põhjalik on, jätkuvalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis. Loomulikult on oodatud ka teie arvamused ja ettepanekud.