Ettevõtte nõukogu luues tehakse tihtipeake üks levinud viga, mida nimetatakse võileiva-efektiks. Selleks on olukord, kus firma omanik on ise juhatuses ja loodud nõukogu ei saa ise midagi otsustada, küll aga peab nõukogu otsuste eest vastutama, rääkis Baltimaade suurima investeerimisfirma BaltCap juhtivpartner Peeter Saks saates „Kasvukursil“.
- Vasakul BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks, paremal Tallinna Ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur ning keskel nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper. Foto: Erakogu
Saatekülalised olid ühel meelel selles, et nõukogu ei ole mõtet sunniga ellu kutsuda, sest seaduses on viise, mis võimaldavad ka ilma hakkama saada. Nõukogu eesmärgiks peaks olema tuua ettevõttesse teadmisi, mis seal puuduvad, et kasvatada seeläbi ettevõtte väärtust tervikuna.
Räägime saates sellest, kuidas nõukogu tegevusega ettevõtte väärtust kasvatada ja mida on nõukogu tööd planeerides oluline silmas pidada.
Juttu tuleb sellest, kuidas erineb nõukogu töö era- ja avalikus sektoris ning kuidas valida nõukogusse neid liikmeid, kes aitaks ettevõtet kasvatada. Arutleme, kui palju peaks nõukogus liikmeid olema ja milline oleks jätkusuutlik tasustamise viis – kõlavad ka palganumbrid, mida nõukogu liikmed teenivad ühe koosoleku eest.
Räägime ka „hea palgaga soojal kohal istumise“ kuvandist ja külalised toovad näiteid, millal nõukogu loomine on olnud täiesti mõttetu. Tulemusliku nõukogu töö juhtimiseks ja mõõtmiseks jagatakse ka positiivseid näpunäiteid.
Külas on kolm praktikut: Baltimaade suurima investeerimisfirma BaltCap juhtivpartner Peeter Saks, Tallinna Ülikooli nõukogu esimees, Elmo Rendi nõukogu liige ja nõustamisfirma Aureus Capital partner Taavi Laur ning nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Kuula saadet "Kasvukursil" siit:
Võileiva-nõukogust pole kellelgi kasu
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.