Paljud ettevõtjad keskenduvad igapäevaselt kasumiaruande jälgimisele, kuid sellest jääb väheks, kui ettevõte müüb krediiti ja/või tegeletakse hoogsa laienemisega, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor Paavo Siimann.
- Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor Paavo Siimann Foto: Meeli-Kyttim
Kui raha saab otsa, siis ettevõte pankrotistub. Ka kasumis ettevõtted võivad maksejõuetuks muutuda, kui müüakse krediiti ning kliendid jätavad arved tasumata või teevad seda väga pika aja jooksul. Seega tuleb analüüsida ettevõtte võimekust teenida lisaks kasumile ka raha ning selleks kasutatakse rahakäibe (rahavoogude) aruandes kajastatavat informatsiooni. Kasumiaruande võidukäigu üks põhjustest seisneb asjaolus, et sageli seavad omanikud juhtkonnale vaid kasumi teenimise eesmärgid ning eeldavad vaikimisi, et nii palju, kui teenitakse kasumit, teenitakse ka raha.
Paavo Siimann jagab tarkust:
Peale maksevõime analüüsimise on rahakäibe aruandel oluline roll ettevõtte väärtuse hindamisel. Väärtuse hindamise üks tuntumaid meetodeid on diskonteeritud rahakäibe meetod (ingl discounted cash flow method, DCF), mis põhineb tulevikus teenitava raha (st sissetulekute ja väljaminekute ehk puhasrahakäibe) ennustamisel.
Rahakäibe aruande analüüsimisega tegelevad (või võiksid tegeleda) mitmed huvigrupid:
• laenuandjad soovivad veenduda laenuvõtjate rahakäibeprognooside realistlikkuses, et otsustada, kas ja kui palju laenu, millistel tingimustel väljastada;
• tarnijatel on vaja otsustada, kas ja kui suures summas anda oma klientidele krediiti või tuleks küsida raha koheselt või ettemaksuna;
• kliendid tahavad kindlad olla, et nende tarnijad on jätkuvalt tegutsevad, vastasel korral tuleb aegsasti otsima hakata uusi koostööpartnereid;
• töötajate huvi on mõista, kas ettevõte oleks võimeline rohkem palka maksma või tuleks hakata uut töökohta otsima;
• suuromanikud ja jaeinvestorid soovivad otsustada, kas osalust suurendada, hoida või vähendada, hinnata ettevõtte juhtkonna töö tulemuslikkust ja võimet maksta dividende.
• juhtkonna liikmed, et teada, kas nad juhivad ettevõtet efektiivselt ning kas ja kui palju kaasata täiendavat kapitali või oleks mõistlik kapitali omanikele ja laenuandjatele tagastada.
• potentsiaalsed investorid, et hinnata ettevõtte väärtuse kasvu potentsiaali ja dividendi maksmise võimekust.
Rahakäibe aruandes jaotatakse kõik rahakäibed kolmeks: põhitegevusega (äritegevusega), investeerimistegevusega ja finantseerimistegevusega seotud rahakäiveteks. Põhitegevusest teenib ettevõte raha peamiselt klientide maksetest ning teeb väljamakseid tarnijatele ja töötajatele. Investeerimistegevuse raha liikumised on seotud põhivara soetamise ja müümisega. Finantseerimistegevuse rahakäibed aga omanike ja laenuandjatega: omanik teeb sissemakse, vähendab sissemakset, võtab dividendi, ettevõte saab laenu, maksab laenu tagasi või tasub intressi.
Rahakäibe aruande tõlgendamiseks tasub esmalt uurida rahakäibe aruande mustrit, st millised puhasrahakäibed on positiivsed ja millised negatiivsed ning kas need vastavad ettevõtte elutsüklile. Alustaval ettevõttel on üldjuhul finantseerimistegevuse puhasrahakäive positiivne, sest kaasatakse kapitali ning äri- ja investeerimistegevuse puhasrahakäibed negatiivsed, kuna alustamisel on ettevõtte põhitegevusega seotud väljaminekud suuremad kui sissetulekud ning soetatakse põhivara. Kasvufaasi jooksul peab põhitegevuse puhasrahakäive muutuma positiivseks ning kapitali kaasamise vajadus väheneb. Küpses faasis muutub finantseerimistegevuse puhasrahakäive negatiivseks, kuna laenu tagastatakse rohkem, kui võetakse ning hakatakse maksma dividendi. Hääbumisfaasis on põhitegevuse rahakäive taas negatiivne ning selle kompenseerimiseks hakatakse müüma põhivara, mistõttu investeerimistegevuse puhasrahakäive muutub positiivseks.
Rahakäibe aruande informatsiooni kasutades saab arvutada mitmeid finantssuhtarve. Kõige tuntumad neist on laenuteeninduse kattekordaja (ingl debt-service coverage ratio, DSCR) ja kasumikvaliteedi kordaja (ingl quality of earnings ratio). Laenuteeninduse kattekordaja näitab ettevõtte võimet tasuda põhiosa- ja intressimakset. Seda arvutatakse, kas kulumieelse ärikasumi (või põhitegevuse puhasrahakäibe) ja sama perioodi laenumaksete suhtena. Laenuandja ootus on, et laenuteeninduse kattekordaja oleks vähemalt 1,2 korda.
Kasumikvaliteedi kordaja näitab erinevust raha ja kasumi teenimise võime vahel. Näitaja on arvutatav äritegevuse puhasrahakäibe ja kulumieelse ärikasumi suhtena. Kui kordaja arvväärtus on tunduvalt suurem või väiksem kui 1, tuleb selle põhjused välja selgitada.
Ettevõtjatel, kes ostavad raamatupidamise teenust sisse, soovitan lisaks kasumiaruandele ja bilansile igakuiselt tellida oma raamatupidajalt ka rahakäibe aruanne ning koos temaga see läbi analüüsida. Sel juhul on võimalik saada ka vastus kohati igavikulisena tunduvale küsimusele, mis kasumit on, kuid raha sageli mitte.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.