- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muudatused rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites
PwC Baltikumi ja Ukraina juhtivpartner Ago Vilu selgitas konverentsil „Raamatupidamine ja maksud 2019“ muudatusi rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites.
Käesoleval aastal on jõustunud kaks standardit:
IFRS 9 – Finantsinstrumendid
Peamised muutused IFRS 9 on toimunud finantsvarade klassifitseermises ning arvestamises, kus tuleb lähtuda ettevõtte ärimudelist ning instrumendi rahavoogudest. Lisaks tuleb finantsvarade allahindlusi kajastada senisest varem ning võtta arvesse ettevõtte tegelikke riskijuhtimise strateegiaid (riskimaandamisinstrumentide arvestus).
Finantsvarade arvestamine
Võlainstrumendid (näiteks nõuded, laenud, võlakirjad) kajastatakse lähtuvalt ettevõtte ärimudelist ja instrumendi rahavoogudest – 3 võimalust:
1) Ärimudel on hoida instrumente eluea lõpuni (st koguda põhiosa ja intresse) ning mitte müüa (üksikud ja väikesemahulised müügid on lubatud) – korrigeeritud soetusmaksumus;
2) Ärimudeliks on osaliselt hoida (st koguda põhiosa ja intresse) ja aeg-ajalt müüa:
– intressiarvestus korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil;
- bilansipäeval ümberhindlus õiglasele väärtusele läbi koondkasumiaruande
- instrumendi müügil või eluea lõpul kantakse instrumendiga seoses kogunenud koondkasum (või -kahjum) ümber kasumiaruandesse;
3) Ärimudeliks on kauplemine (või instrumendi rahavood sisaldavad muid elemente peale põhiosa ja intressi) – õiglane väärtus ümberhindlustega läbi kasumiaruande
Omakapitaliinstrumendid (näit. investeeringud aktsiatesse) kajastatakse:
1) Üldreegel: õiglases väärtuses ümberhindlustega läbi kasumiaruande
2) Erand: mitte-kauplemiseesmärgil soetatud investeeringuid on lubatud kajastada õiglases väärtuses ümberhindlustega läbi koondkasumiaruande
– ühekordne otsus esmasel kajastamisel
– koondkasumisse kogunenud summasid ei kanta ümber kasumiaruandesse
Soetusmaksumus ei ole enam lubatud (kuigi teatud juhtudel võib soetusmaksumust lugeda ligilähedaseks õiglase väärtusega).
IFRS 15 – Tulu kliendilepingutest
Peamise muudatusena IFRS 15 tõi Ago Vilu välja uued ja selgemad põhimõtted tulu kajastamisel, mis võivad oluliselt mõjutada tulu kajastamise ajastust mõningates majandusharudes või spetsiifilistes valdkondades. See puudutab ettevõtteid kelle müügilepingud koosnevad mitmest komponendist (näit. teenus + kaup või mitu teenust/kaupa/muud hüve ühes lepingus).
Mis võib muutuda praktikas?
- Tulu kajastamine kas perioodi jooksul või ajahetkel (kui projekt on lõppenud) – Võib mõjutada ehitusettevõtteid
- Kogutasu jagamine komponentidele
Alati lähtudes üksikute komponentide müügihinnast Mõjutab näiteks telekome ja komplekssete teenuste pakkujaid
- Muutuv tasukomponent (näit. edukustasu või kogusest sõltuv allahindlus)
Tulu kajastatakse summas, mis „väga suure tõenäosusega laekub“ (highly probable of not reversing)Tulu kajastamine muutuvalt tasukomponendilt võib toimuda senisest varem
- Saadud ettemaksud – tuleb kajastada intressikulu!
Kajastatav tulu võib olla suurem kui saadav tasu
Lähiaastatel on rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites toimumas veel paar muudatust - 2019 aastal on jõustumas uus standard IFRS 16, mis puudutab rendiarvestust ning 2021 kindlustuslepinguid puudutav IFRS 17.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele