- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Memo: puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine
Lisaks põhipuhkusele on töötajatel erinevate olukordade puhul õigus kasutada mitmeid puhkuseliike, mille eest peab tööandja maksma töötajatele riiklikult sätestatud puhkusetasu.
Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise taotlus tuleb tööandjal või tema poolt volitatud isikul esitada sotsiaalkindlustusametile hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Täiendavat infot taotluse esitamise kohta leiad SIIT.
Tööandjatele hüvitatakse riigieelarvest järgnevate puhkuseliikide puhkusetasu:
- Osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus
Osalise või puuduva töövõimega ning alaealistel töötajatel on iga-aastaselt õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. Riik hüvitab tööandjale puhkusetasu sellest 7 kalendripäeva eest.
35-kalendripäevase põhipuhkuse õigus on:
- töövõimetuspensionäridel sh töövõimetuse alusel rahvapensioni saajatel
- osalise/puuduva töövõimega inimestel
- alaealistel.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2017. aasta eest saadavat puhkust on võimalik kasutada 2018. aasta lõpuni.
Näide:
Jüri on osalise töövõimega isik, kes töötab töölepingu alusel ettevõttes, kus lisaks põhipuhkusele, antakse täiendavat puhkust nn. staažipuhkust 1 päev 6 töötatud aasta eest. Kui Jüri on töötanud ettevõttes 6 aastat, saab ta seega kasutada kokku 36 kalendripäeva puhkust (35+1), millest 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja kuue kuu keskmine kalendripäeva tasu. Puhkusetasu kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makseid ega ka kogumispensioni makseid pikendatud puhkuse tasu osalt maksta ei tule.
Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Hüvitatakse 35 kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva puhkusetasu.
Kui töösuhte lõppedes on jäänud puhkus kasutamata, peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse vastavalt seadusele töötajale küll hüvitama, aga sellist kasutamata puhkust sotsiaalkindlustusamet tööandjale ei hüvita.
Kui töötajal on mitu tööandjat hüvitatakse pikendatud põhipuhkus kõikidele tööandjatele.
Kui töölepingu alusel on töötajatele ette nähtud täiendavaid lisapuhkepäevi, siis lisanduvad need pikendatud põhipuhkusele.
- Isapuhkus
Kui töötaja perre on sündimas või juba sündinud laps, on tema isal õigus kasutada 10 tööpäeva pikkust isapuhkust. Isapuhkust saab kasutada alates kahest kuust enne lapse sündi kuni lapse kahe kuu vanuseks saamiseni. Riik hüvitab tööandjale isapuhkuse tasu.
Näited:
1. Kui isa kasutab isapuhkust 2016. aasta III kvartalis, võetakse piirmäärana aluseks 2016. aasta I kvartali Eesti keskmine töötasu, mis oli 1091 eurot.
Seega puhkusetasu piirmäär on 1091*3 = 3273 eurot, mis jagatuna 10 päeva kohta teeb 3273/10=327,30 eurot päevas.
Kui isa kasutab isapuhkust viis tööpäeva, hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale sel juhul maksimaalselt 3273 / 10 x 5 = 1636,5 eurot.
2. Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust 10 tööpäeva ajavahemikul 07.07.2016 - 18.07.2016. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides avalduses, et soovib puhkust kasutada ajavahemikul 07.07.2016- 18.07.2016. Tööandjad esitavad taotluse puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu mõlemale tööandjale, kuid võtab piirmääraks 2016. aasta I kvartali kolmekordse brutopalga, kokku 3273 eurot.
Isapuhkuse kasutamiseks peab töötaja tööandjale esitama lapse nime ja isikukoodi. Kui tulevane isa soovib isapuhkust kasutada kahe kuu jooksul enne lapse sündi, tuleb esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Tööandjal on õigus küsida juurde vajalikke dokumente (näiteks ämmaemanda tõend eeldatava sünnitähtaja kohta).
Puhkust saab kasutada vaid töötaja tööpäevadel.
Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Isapuhkuse tasu hüvitamise piiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk, mis kehtis puhkuse kasutamisele eelnenud üle-eelmises kvartalis.
Keskmise brutopalga andmeid saad vaadata Statistikaameti kodulehelt.
Kui töötajal on mitu tööandjat ja ta soovib kasutada isapuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitatakse isapuhkuse eest makstud tasu kõikidele tööandjatele.
Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
- Lapsepuhkus
Töötaja saab iga-aastaselt kasutada lapsepuhkust, kui tal on:
- üks või kaks alla 14-aastast last - kolm tööpäeva
- vähemalt kolm alla 14-aastast last - kuus tööpäeva
- üks alla kolmeaastane laps - kuus tööpäeva.
Lapse 3-aastaseks või 14-aastaseks saamise kalendriaastal saab töötaja kasutada lapsepuhkust etteantud ulatuses kuni aasta lõpuni. Lapsepuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul. Riik hüvitab tööandjale lapsepuhkuse tasu.
Kui töötaja on eestkostja või temaga on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on ka temal õigus kasutada lapsepuhkust. Kuna puhkust saavad kasutada mõlemad vanemad, siis peab töötaja andma teada, kas ja kui palju päevi on teine vanem oma tööandja juures lapsepuhkust kasutanud.
Väljamakstava lapsepuhkuse tasu on arvutatud töötasu alammäärast: 2018. aastal on töötasu alammäär 500 eurot kuus ja lapsepuhkuse päevatasu 23,62 eurot.
Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
- Puudega lapse vanema lapsepuhkus
Kui töötaja lapsel on tuvastatud puue, on tal õigus kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Kokkuleppel tööandjaga saab ta kasutada puhkuse päevi korraga, jooksva kalendriaasta jooksul eelmiste kuude eest. Riik hüvitab tööandjale selle eest puhkusetasu.
Näide:
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada puudega lapse vanema puhkust mõlema tööandja juures, aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada 3 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust ajavahemikul 02.06.2016 - 06.06.2016 ja teise tööandja avalduses 3 tööpäeva ajavahemikul 07.06.2016- 09.06.2016. Kuna puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, on Jüri kasutanud kokku 6 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust.
Kui töötaja peres kasvab mitu puudega last, saab töötaja kasutada puhkust vastavalt puudega laste arvule.
Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks puudega lapse vanema viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Kui töötaja töötab mitme tööandaja juures ja ta soovib kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitatakse puhkusetasu kõikidele tööandjale.
- Tasustatud hoolduspuhkus
Alates 1. juulist 2018 on sügava puudega täisealise isiku hooldajal või lähedasel võimalik saada kalendriaastas kuni 5 tööpäeva puhkust. Puhkust saab kasutada töötaja, kes on sügava puudega isiku täisealine lähedane (õde, vend, poolõde ja poolvend, laps, lapselaps, vanemad ja vanavanemad), abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud ametlik hooldaja. Hooldajapuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul.
Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja ja selle saab hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda. Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päeva kohta.
Näide:
Mari emal on sügav puue. Mari töötab töölepingu alusel ja soovib kasutada juunikuus 2018 hooldajapuhkust 2 päeva, et käia emaga arsti juures. Tööandja lubab Mari puhkusele ja maksab talle puhkusetasu 2 päeva eest: 23,62 x 2 = 47,24 eurot. Tööandja esitab hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaalkindlustusametile taotluse puhkusetasu hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandjale puhkusetasu.
Lisapuhkepäevade kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks:
- kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;
- väljavõte rahvastikuregistrist vms, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja
Samuti on tööandjal õigus nõuda kinnitust, et töötaja või teised selleks õigust omavad inimesed ei ole juba kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on juba kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkuse päevade arv ja periood.
- Lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamine
Kui töötajal on alla 18 kuu vanune laps, keda ta toidab rinnaga, on tal võimalik kasutada lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks ning talle säilitatakse keskmine töötasu. Riik hüvitab selle eest makstud keskmise töötasu juhul, kui töötaja ei saa vanemahüvitist.
Lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks saab kasutada kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni iga kolme tunni järel, kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kui töötajal on kaks või enam kuni pooleteiseaastast last, peab laste toitmiseks ettenähtud lisavaheaeg olema vähemalt üks tund.
Lisavaheaegade eest makstava tasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kalendrikuu keskmine töötasu. Kui töötaja ei ole nii pikka perioodi töötanud, arvestatakse töötatud perioodi keskmist palka või kui esimest palgapäeva pole veel olnud siis kokkulepitud töötasu.
Lisavaheajad tuleb arvestada töötaja tööaja hulka.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele