Sageli kuuleme, et võlgnevuse sissenõudmine võlgnikult venib pikale, on kallis, sellel puudub perspektiiv, tulemuste garantii, tagatised, jne. Siin on küsimus isikute õigustes ja kohustustes laiemalt, süsteemide efektiivsuses. Artiklis keskendutakse rahvusvahelisele võlgnevuse sissenõudmisele eelkõige Soome praktikale tuginedes.
- Jurist Liina Karlson käsitleb rahvusvahelist võlgade sissenõudmist Foto: erakogu
Kuidas teha nii, et süsteem oleks võimalikult efektiivne ja töötaks mitte võlgniku, vaid võlausaldaja kasuks? Võla sissenõudmisel on tavaliselt kõige suurem probleem ebapiisav info võlgniku kohta: kas ta töötab Soomes, Norras või Austraalias, kus ta elab, millised on tema kontaktid, majanduslik seis, jms. Selleks, et võla sissenõudmine oleks võimalikult tõhus, tuleb esmalt teha võlgniku taustaanalüüs, st koguda infot. On vahe, kas võlgnik elab ja töötab Soomes arvatavasti või kindlasti, st kas on mõistlik sihtriigis võla sissenõudmisega alustada või mitte. Võla sissenõudmisega kaasneb aja- ja rahakulu, mida ei ole mõistlik teha, kui perspektiiv puudub ja soovitud tulemit ei pruugi tulla. Pole saladus, et perspektiiv puudub ka isikute osas, kes on totaalselt elu hammasrataste vahele jäänud, st võlasaldo ulatub tõenäoliselt mitmekümneaastase maksmiseni. Isiku tausta kohta saab kõige enam infot avalikest allikatest (maksehäireregistrid, kinnistusraamat, äriregister, sotsiaalmeedia, sugulased-tuttavad, Google, jne). Kui on olemas piisav ja perspektiivi kinnitav info, saab alustada sissenõudmist võlgniku elukoha riigis.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.