Millal tekib ühendusesisene käive?

Käibemaksuseaduse (KMS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt on ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Palju vaidlusi on selle üle, kuidas tuleb tõendada kauba teise riiki toimetamist. Variante on vähemalt kolm. Üks võimalus on kasutada kolmanda isikuna transpordifirmat. Teine võimalus on, et müüja ise toimetab kauba ostajale teise liikmesriiki. Kolmas võimalus on see, et ostja viib kauba teise liikmesriiki. Teise ja kolmanda võimaluse juures on alati kõige rohkem kahtlusi kauba teise liikmesriiki toimetamise tõendamise juures. Ühendusesisese käibe tõendamise vaidlusi on Euroopa Kohtusse jõudnud päris palju.

Üks huvipakkuv lahend[1] oli olukorras, kus Hollandi ettevõtja müüs kauba Belgia ettevõtjale Hollandis asuvas laos. Lepingu järgi oli ostja kohustus pärast omandiõiguse üleminekut kaup Hollandist välja Belgiasse toimetada. Seda ostja ka tegi, aga selle erandiga, et Belgia ostja müüs veel Hollandi laos oleva kauba edasi teisele Belgia ettevõtjale ja alles siis toimetati kaup Hollandist välja Belgiasse. Hollandi müüja kohaldas müügile 0% käibemaksumäära. Lõpuks kaup ka Belgiasse läks, kuid alles pärast teistkordset omaniku vahetust.

Toimus kaks järjestikust kauba tarnet, kuid ainult üks ühendusesisene vedu. Euroopa Kohtult paluti seisukohta, kumma tarne juurde kuulub kauba teise liikmesriiki vedamise teenus. Sellest asjaolust sõltub, milline tarnetest kuulub käibemaksuga maksustamisele ja millises liikmesriigis. Ehk, siis tegelikult peab kohus otsustama, milline kauba müüjatest peab käibemaksu reaalselt tasuma. Kas Hollandi esmane müüja või siis Belgia edasimüüja.

Vaidluse lahendamisel viitas Euroopa Kohus ühele oma varasemale kaasusele[2], mis oli asjaolude poolest küllaltki sarnane olemasolevale, ainult selle vahega, et kui eelmises lahendis toimus kauba esimene tarne teadmisega, et kaup müüakse kohe edasi. Ehk siis teine ostja oli edasimüüjal juba olemas. Vaieldavas kaasuses ei olnud esialgse ostmise puhul veel tehtud edasimüügi tellimust.

Kohus ütles, et tegelikult kuuluks käibemaksuga maksustamisele esimene tehing, aga kuna esialgne müüja oli täitnud kõik kohustused ühendusesisese käibe toimumiseks ja tegutses heas usus, siis peaks tegelikult käibemaksu Hollandis tasuma hoopis Belgia ostja, kes ei täitnud lepingujärgset kohustust kaup kohe Belgiasse viia.

Euroopa Kohus viitas veelkord oma varasemale praktikale[3] ja sedastas, et kui tarnija on kord juba täitnud ühendusesisese tarne tõendamist puudutavad kohustused, sellal kui soetaja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust lähetada või vedada kaup tarnimiskoha liikmesriigist välja, on soetaja see, kes peaks olema kohustatud tasuma käibemaksu müügi toimumise liikmesriigis. See tähendab, et kui esialgne müüja käitus õiguspäraselt ja ostja kohustus lepingujärgselt kauba liikmesriigist välja toimetama, siis lasub vastutus ostjal. Seda muidugi eeldusel, et müüja järgis tavapärast hoolsuskohustust ja käitus heauskselt.

[1]C-430/09.

[2]EMAG Handel Eder C-245/04.

[3]Teleos jt C-409/04, punktid 66 ja 67.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ juhtiv maksunõustaja