Lisapuhkus sügava puudega isiku lähedastele

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et eelnõu soodustab hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. „Lisapuhkus annab töötajale võimaluse käia sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist või veeta sügava puudega isikuga koos aega,“ sõnas Kütt.

Komisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul aitab täiendav puhkus natuke kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. „Eelnõu julgustab usutavasti hoolduskoormust jagama nende vahel, kes sügava puudega isiku hooldamisse panustavad,“ rääkis Haukanõmm. Ta lisas, et eesmärk peab olema, et hoolduspuhkust saaksid ka need, kes ei tee tööd töölepingu alusel. „Töö sisu ja vorm on pidevas muutuses, seega on hoolduspuhkuse võimaldamine ainult töölepingu alusel töötavale hooldajale liiga kitsas ja ajale jalgu jääv lähenemine.“

Istungil märgiti, et  kehtiv töölepingu seadus võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega, kuid sügava puudega täiskasvanu lähedastel ja määratud hooldajatel sarnast puhkuse saamise õigust ei ole. Jäi kõlama, et hoolduspuhkus on esimene samm hoolduskoormuse vähendamise suunas.

Toodi välja, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Eelnõuga saad tutvuda SIIN.

Allikas: Riigikogu