Maksumuudatused söövad madalapalgaliste toetuse

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL koalitsiooni püüe parandada madalapalgaliste inimeste elujärge on tervitav, ent kahjuks on eesmärgid ja teod vastuolus. Valitsus on otsustanud enne suvepuhkusele minekut viia Riigikokku mitmed maksud, mis mõjutavad otseselt või kaudselt negatiivselt enim just madalapalgaliste elujärge.

Lisaks alkoholiaktsiisi kahekordistumisele ja suhkrumaksule plaanitakse veel ka suurt gaasiaktsiisi tõusu, pakendimaksu, panditulumaksu ja maanteemaksu. Kõigi nende maksude tagajärjel kallinevad igapäevased tarbekaubad, suureneb piirikaubandus, väheneb ettevõtete konkurentsivõime ja kaasneb inimeste üldine elatustaseme langus.

Hindade tõus vähendab oluliselt madalapalgaliste toetuse mõju. „Sisuliselt on tekkinud olukord, kus riik ühe käega pisku annab ja teisega võtab. Toiduhinna tõus sööb ära suure osa inimeste tuludest, kelle elujärg madalapalgaliste toetusega paranes,“ sõnas Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis.

Magustatud jookide maksu mõju majandusele ei tasuks alahinnata. „See maks vähendab tootjate konkurentsivõimet, suurendab piirikaubandust ja sunnib jaekauplejaid oma marginaali kaitsmiseks tõstma teisigi hindu. Kõige raskema löögi saavad lisaks tarbijatele ilmselt Lõuna-Eesti väikekaupmehed,“  ütles Lehis.

Liidu juhi Lasse Lehise sõnul peaks riik vältima toidu ja joogi maksustamist ning tegelema rahvatervise huvides rohkem ennetustööga. Toidumaksud on regressiivsed, mis tähendab, et kuigi maks on kõigile võrdne, moodustab see vähemkindlustatud inimeste sissetulekutest suurema osa.

Eesti Maksumaksjate Liidu hinnangul on mitmete kavandatud maksudega kiirustatud. Samuti puudub maksuotsustel sageli põhjalik mõjuanalüüs, mis peaks olema iga maksupoliitilise otsuse lahutamatu osa.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.

Allikas: Eesti Maksumaksjate Liit