Miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRS-i kohaselt

IFRS kui raamatupidamise rahvusvaheline suhtluskeelKuna üldjuhul ei sõltu IFRS-i käsitlus ettevõtte asukohariigist, siis annab IFRS-i kasutamine eri riikide ettevõtetes samasuguse tulemuse ning puudub vajadus raamatupidamises esitatud info „tõlkimise“ järele . Nimetatud asjaolu võib olla vajalik eelkõige selliste ettevõtete jaoks, kellel on rahvusvahelised äritegevused või huvigrupid (nt potentsiaalsed investorid, kliendid, tarnijad). Siinkohal vajab märkimist, et Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib IFRS sellisena nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellekohast teavet leiab SIIT. Samuti on vajalik rõhutada, et kui aruanne koostatakse IFRS kohaselt, siis tehakse seda läbivalt kõikides arvestusvaldkondades, st IFRS-i valdkonna-, tehingu- või üksnes mõne(de) standardi(te) põhine rakendamine ei ole lubatud. Lisaks, kui ettevõte otsustab Eesti hea raamatupidamistava asemel kasutada IFRS-i esmakordselt, rakendatakse esmakordset IFRS-le üleminekut üldjuhul tagasiulatuvalt kõikide varasemate perioodide suhtes, mida aruandes kajastatakse.IFRS-i rakendamise võimalik positiivne mõju omakapitalile ehk netovaraleIFRS sisaldab selliseid arvestuspõhimõtteid, millel võib võrreldes Eesti hea raamatupidamistavaga olla ettevõtte omakapitalile ehk netovarale suurendav mõju. Näiteks võib materiaalset põhivara ühe või mitme vara klassi piires kajastada soetusmaksumuse meetodi asemel ümberhindluse meetodil. Ümberhindluse meetodi kohaselt hinnatakse varade klass õiglasesse väärtusesse (mis võib bilansilisest jääkmaksumusest olla oluliselt kõrgem) ning alustatakse ümberhinnatud väärtuse amortiseerimist lähtuvalt eeldatavast kasulikust elueast. Kui ümberhindluse tagajärjel materiaalse põhivara bilansiline maksumus suureneb, siis esitatakse korrespondeeruv mõju ettevõtte omakapitali suurenemisena. Sõltuvalt õiglase väärtuse muutusest võib ümberhindluse meetodi rakendamine olla vajalik näiteks kolme- või viie-aastase intervalliga, olenevalt sellest, millal vara klassi bilansiline jääkmaksumus hakkab oluliselt erinema tema õiglasest väärtusest. Eesti hea raamatupidamistava materiaalse põhivara ümberhindluse meetodil kajastamist ja üleshindlust ei võimalda.Teise näitena võib tuua firmaväärtuse käsitluse. Nimelt loetakse firmaväärtus IFRS-i kohaselt määramata elueaga immateriaalseks varaks, mida ei amortiseerita, kuid mille suhtes viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test. Kui selles testi tulemusel allahindluse vajadust ei tuvastata, siis firmaväärtuse bilansilist maksumust ei muudeta. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt loetakse firmaväärtus amortiseeritavaks immateriaalseks varaks ning kui selle vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul. IFRS aruanne annab ettevõttest ja tema finantsjuhtimisest põhjalikuma ülevaateIFRS-i kohaselt tuleb raamatupidamisaruandes esitada mahukat ja detailset lisainformatsiooni. Näiteks tuleb IFRS põhistes aruannetes avalikustada ettevõtte kapitalijuhtimise põhimõtted, ettevõttega seotud finantsriskide kirjeldus (nt krediidi-, likviidsus- ja tururisk) ning ettevõtte juhtkonna tegevused nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks. Ühelt poolt võimaldab sellise info avaldamine ettevõttel näidata enda finantsjuhtimise eripärasid ja meisterlikkust. Teiselt poolt annab sellise info avalikustamine aruande tarbijatele võimaluse saada ettevõttest laiem ja tervikum arusaam, näha rohkem aruandes esitatud numbrite taha ning teha seeläbi selle ettevõtte suhtes kaalutletumaid otsuseid.Kokkuvõtteks saab öelda, et IFRS võimaldab anda finantsaruandlusele rahvusvahelise mõõtme, teha valikuid mitmekülgsemate arvestuspõhimõtete vahel ning esitada aruandes ettevõttespetsiilist ja professionaalset finantsinformatsiooni.*Eestis peavad IFRS-i kohaselt raamatupidamise aastaaruanded koostama järgmised ettevõtted: börsiettevõte, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja.BDO Eesti IFRS-töörühmaga tutvu lähemalt SIIN.Vaata ka BDO Eesti raamatupidamisteenuste juhi Egle Vainula selgitavat videoloengut raamatupidamise seaduse muudatustest mikro- ja väikeettevõtjatele ning kuidas majandusaasta aruannete lühendatud vormi kasutada SIIT.

Autor: Barbara Asu, BDO vandeaudiitor Sven Siling, BDO partner, vandeaudiitor Liina Oolup, BDO vandeaudiitor Margit Viks, BDO vandeaudiitor