2018. aasta maksukoormus selgub deklaratsioonil

Tingase sõnutsi jaguneb maksukoormuse muudatuste sihtrühm kolme gruppi:

isikud, kelle maksukoormus suureneb;isikud, kelle maksukoormus väheneb;isikud, kelle maksukoormus ei muutu.

Maksukoormus suureneb selgelt kõrgema sissetulekuga palgatulu saajatel. Dividenditulu saajate maksukoormus ei muutu. Määrav kuutasu piir on siin 1758 eurot bruto - kui kuupalk on alla nimetatud summa, siis netopalk suureneb. Kui brutosissetulek on suurem, siis maksukoormus tõuseb ja netosissetulek väheneb.

Tegelik maksukoormus selgub alles tuludeklaratsioonil

Maksuvaba tulu on  500 eurot kuus kuni kuupalgale 1200 eurot. Maksuvaba tulu hakkab 1 euro kaupa iga 1,8 euro suuruselt palgaosalt vähenema. „Tegelik maksukoormus aga selgub alles 2018. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitades. Nimelt kajastuvad tuludeklaratsioonis ka väärtpaberitulud,  intressitulud, maatüki või metsa müük ja veel mõni juhuslik tulu. See, millisesse maksuastmesse inimene oma maksuvaba tuluga satub, selgub alles siis, kui kogu aasta tulud lüüakse kokku,“ selgitas Tingas ja lisas, et kui praegu on tavaline, et pärast tuludeklaratsiooni esitamist saadakse tulumaksu tagasi, tuleb edaspidi ilmselt väga paljudel juhtudel hakata tulumaksu juurde maksma.

Ettevõtete palgaarvestus muutub keerukamaks

Ranno Tingas selgitas ka tööandjate vaatenurka: „Kui ettevõttes algavad palgad 2100 eurost, siis kaob kõigil maksuvaba tulu lihtsalt ära. Kui aga ettevõtte töötajate palgad on nii alla kui ka üle 1200 euro, siis osadel töötajatel sissetulek suureneb ja teistel väheneb. Ettevõtetele teeb palgaarvestuse keeruliseks ka asjaolu, et seadus võimaldab igal töötajal öelda, kui palju ta soovib oma palgalt maksuvaba tulu maha arvata.“

See võib tekitada palgaarvestuses palju manuaalset arvestust. Samuti on erinevaid tulusid saaval töötajal keeruline oma tulumaksu kulu ja raha planeerida nii, et ta suudaks õigeaegselt tulumaksu riigile ära maksta. „Kui kellelgi tekib täiendav tulu, näiteks müüb ta väärtpabereid, siis on sellel kahekordne mõju. Kõigepealt maksab ta väärtpaberite müügi pealt tulumaksu 20% ja siis satub maksuvaba tulu osas kõrgemale astmele. Seega tõuseb maksukoormus ka majanduslikult aktiivsematel inimestel, kes palgatulu võib-olla niipalju ei saagi, kuid kellel on hoiused, kes saavad välismaa dividende, kellel on eluasemelaen jne,“ tõi Tingas näite.

Ettevõtte dividendide jaotamise planeerimine keerukas

Maksukoormus väheneb kasumit teenivatel kontsernidel, kes hakkavad seda regulaarselt jaotama. Tingase sõnutsi pole siin vahet, kas tegemist on Eesti või välismaa kontserniga. Regulaarse dividendi nominaalmäär väheneb 14%ni. Kuid näiteks 5 aasta keskmine ei saa kunagi 14%ni väheneda, tegelik ehk efektiivne maksumäär saab olema igal ettevõttel erinev. Finantsarvestuses saab olema keeruline ettevõtte dividendijaotust planeerida. 

Maksukoormus ei muutu füüsilisest isikust Eesti dividenditulu saajatel. „Kuna dividend maksustatakse 20 protsendiga, siis ei muutu maksukoormus otseselt nendel, kes on võtnud ja võtavad ka edaspidi dividende välja. Maksukoormus ei muutu ka Eesti kontsernidel, kellel on välismaal tütarühinguid. Dividenditulu läheb endiselt Eestist maksuvabalt välja,“ selgitas Tingas.

Maksumuudatuse kaasmõjud

Ranno Tingase arvates läheb enamus madala ja keskmise palgaga inimeste suurenenud netosissetulekust otse jaekaubandusse, mis elavdab ühtpidi majandust. „Küsimus on selles, kas mingi osa ka säästetakse. Kui kõik läheb otse tarbimisse, siis suure tõenäosusega toob see kaasa hinnatõusu ja peagi madalama palgaliste maksuvõitu enam ei ole.“

Alates 01.01.2018 hakatakse hoiuse intresse maksustama. „Oodatakse, et mingi osa hoiuste all kinni olevast rahast liigub muudesse finantsvaldkondadesse nagu võlakirjad, aktsiad ja võimalikud börsile tulevad riigiettevõtted. Tasub tähele panna, et hoiustamine on kassapõhine. Kui hoius lõpeb 31.12. 2017, siis on see maksuvaba tulu. Kui hoius lõpeb 02.01.2018, siis sõltumata hoiustatavast summast kuulub 20% sellest hoiuse intressist riigile,“selgitas Ranno Tingas.

Alates  2017. aastast (deklareerime 2018. aastal) on eluasemelaenu intresse lubatud maha arvata vaid kuni 300 eurot inimese kohta. Sellest on 20% tulumaksu sisuliselt olematu summa ja seega võib öelda, et eluaseme laenudelt enam mingit praktilist soodustust ei ole.

Kaob ka abikaasade ühine tuludeklaratsioon, mis omab kindlasti mõju pensioni III samba toodetele. „Kui seni said abikaasad teha sissemakse III sambasse kumbki kuni 6000 eurot, sõltumata nende erineva suurusega sissetulekutest. Eraldi deklareerides jääb kindlasti vähemaks neid inimesi, kellel on võimalus sama suures summas III sambasse sissemakseid teha ja tulumaksu sealt tagasi arvestada,“ tõi Tingas näite.

Autor: Külli Reino Tuuli Seinberg