Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask selgitab, kas, mis juhtudel ja kuidas peab tööandja hüvitama töötervishoiuarsti poolt töötajale määratud vahendeid ja protseduure.
- Töötervishoiukulude hüvitamise kohustus ja võimalused Foto: Pixabay.com
Lugeja küsib:
Kas tööandjal on kohustus kompenseerida tervisekontrollis töötervishoiuarsti poolt töötajale määratud vahendeid ja protseduure?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja sellest lähtuvalt töötingimuste sobivust töötajale. Tervisekontrolli tulemusena vormistab töötervishoiuarst tervisekontrolli otsuse, milles saab eristada nn kahte osa - otsust töö sobivuse kohta töötajale ning ettepanekuid töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks. Otsust töö sobivuse kohta peab tööandja arvesse võtma ja täitma. Otsusena kirjeldatakse ka piirangud töötamisel, kui neid peaks olema – näiteks töötaja ei tohi tõsta raskemaid raskusi kui 10 kg.
Ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks on tööandja jaoks soovitusliku iseloomuga. Ettepanekute osas soovitatakse tihti teenuseid nagu näiteks massaaž, ujumine, taastusravi või abivahendeid töökohale nagu näiteks jalatugi. Ettepanekute täitmine ei ole tööandja jaoks küll kohuslik, kuid neid tasub siiski arvesse võtta. Need soovitused aitavad töötajal püsida terve ja teha oma tööd hästi ja rõõmuga.
Samuti tasuks kaaluda ka teenuste võimaldamisega seotud soovitusi – näiteks taastusravi. Kui teenustega seotud soovitused on konkreetselt sõnastatud – näiteks kahe kuu jooksul 10 korda õlavöötme massaaž, saab tööandja võimaldada neid teenused töötajale erisoodustusmaksu vabalt.
Töötajate puhul, kes töötavad üle 50 % tööajast arvuti kuvariga, võib tekkida ka prillide hüvitamise kohustus. Kui tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on halvenenud ja ta vajab selle tõttu uusi prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Prillide või muude abivahendite maksumus hüvitatakse töötajale lähtuvalt ettevõtte sisesest korrast.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.