Oma raamatupidaja versus finantsteenus väljast

Samuti tundsime huvi, mis on peamised põhjused otsuse taga finantsarvestus (ja selle osad) majasiseselt korraldada.

Valimi koostamisel oli peamiseks kriteeriumiks töötajate arv, valimisse kaasati kõik Eesti ettevõtted kus on 50 või enam töötajat. Küsitlusele vastas juhuvaliku alusel ligi 130 ettevõtte tegev- või finantsjuhti.

UURINGU TAGAMAAD

Rahvusvahelise teenusepakkujana oleme väga tihti märganud suurte korporatsioonidega trendi, kus kogu majandusarvestus ja palgaarvestusteenused viiakse nö majast välja ning teenust laiendatakse kogu grupi ettevõtetele, ehk et asugu need ükskõik millises maailma riigis, pakub teenust näiteks BDO. Seevastu kiires kasvufaasis Eesti ettevõte värbab endale tihti oma raamatupidaja ning ettevõtte kasvades hakkab finantsarvestuse meeskonda järjepidevalt kasvatama.

Nutimaailmast läbiimbunud X generatsioon on palju muutnud meie kõigi vaateid ja ootusi töökeskkonnale ja töö tegemise protsessile, andes sellele oluliselt laiema mõõtme, eriti mis puudutab jagamismajandust, pilveteenuseid ja kaugtöö tegemist. Eeltoodut arvesse võttes tekkis meil küsimus, et miks on Eesti ettevõtja jaoks nii oluline oma raamatupidaja oma kontoris.

KUIDAS ON LOOD EESTIS 2016?

Meie suureks rõõmuks lükkas tehtud uuring esialgse hüpoteesi, et keskmised ja suured ettevõtted teenuseid sisse ei osta, mingil määral ümber.

Majandusarvestuse teenuseid või selle erinevaid osi ostab praegu sisse 25 % Eesti keskmisi- ja   suurettevõtjaid. Lisaks 6 % neid, kes ei ole veel teenuse sisseostmise kasuks otsustanud, kuid plaanivad seda teha. Ehk et üle 30 % ettevõtjatest on leidnud, et tugiteenuse sisse ostmine on mõistlik.

Ettevõtjaid, kes juba teenust sisse ostavad iseloomustavad järgmised näitajad:

68 % kasutavad kas täielikult või osaliselt teenusepakkujat oma igapäevase majandusarvestuse korraldamisel.Palgaarvestus- ja maksudeklaratsioonide koostamine on aga teenus, mida täielikult ostavad sisse 47 % ettevõtetest ning lisaks 16 % teevad seda osaliselt.Üle 40 % vastanutest ostavad täismahus sisse veel pearaamatupidaja teenust, ostuarvete tasumist ning ka majandusaasta aruannete koostamise teenust.Ostuarvete sisestamise ja menetlemise teenust kasutavad täielikult 34 % ning osaliselt 28 % vastanud ettevõtetes.Veel kasutatakse teenusepakkujaid näiteks konsolideerimisel, muude aruannete koostamisel, aga ka näiteks müügiarvete haldamisel (sh laekumiste jälgimine ning võlgade menetlemiselt).

VÕRDLUS LÄHIVÄLISMAAGA

BDO Soome poolt läbi viidud samalaadses uuringus 2015. aastal selgus, et küsitletud ettevõtetes pooled kasutavad teenusepakkuja abi ja nendest on kogu ulatuses finantstugiteenuse sisse ostnud ca 10% ettevõtetest. Ehk et Eestis selles osas veel arenguruumi on. Nagu ka Eestis, kasutatakse kõige enam Soomes ettevõttevälist abi palgaarvestuse ja raamatupidamise korraldamisel. Viimases on kõige sagedasemaks sisseostetavaks teenuseks ostuarvete menetlemine ja sellega seotud kulude jagamine.

 

 

Autor: Egle Vainula, BDO Eesti raamatupidamisteenuste juht Külli Kink, BDO Eesti rahvusvaheliste äritugiteenuste projektijuht