Grant Thorntoni 36 riigis läbiviidud uuring näitas, et suurema osa ettevõtjate optimism nii oma riigi kui ka ettevõtte edaspidise käekäigu suhtes kukkus tänavu I kvartalis viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Mida Eesti ettevõtjad aga selles olukorras tegema peaks?
- Grant Thornton Balticu juhtiv partner, vandeaudiitor Mati Nõmmiste Foto: Katrin Oblikas, coach Grant Thornton Baltic
Pole ka imestada, sest põhjuseid pessimismiks jagub küllaga: haavatavad finantsturud, naftahinna kõikumine, mure terrorirünnakute pärast, ebakindlus seoses võimaliku Brexitiga ja USA presidendivalimiste tulemusega on ettevõtjad ettevaatlikuks teinud. Seda nii Euroopas, USAs, Ladina-Ameerikas kui ka Aasias. Ebakindlus on nii suur, et isegi positiivsed majandusnäitajad nagu tööpuuduse vähenemine paljudes riikides, sh USAs ja Saksamaal ning jaekaubanduse käibe kasv, ei suuda ettevõtjaid helgemale lainele häälestada.
Käibekasvu lootused väga nigelad
Auditeerimis- ja raamatupidamisettevõte Grant Thornton küsitles I kvartalis 2500 ettevõtjat. Selgus, et vaid 35% küsitletuist ootab järgmise 12 kuu jooksul käibekasvu: see on madalaim tulemus alates 2012. aasta II kvartalist. Ootused ekspordi kasvatamise suhtes on veel nigelamad: vaid 13% ettevõtteist usub järgmise 12 kuu jooksul suutvat rohkem eksportida ning see on viimase viie aasta madalaim tulemus.
Kui vaadata Balti riike, siis on just Eesti ettevõtjad need, kelle ootus nii käibe kui ka ekspordi kasvu suhtes on võrreldes möödunud aasta IV kvartaliga kõige rohkem kukkunud. Samas peaks Eesti ettevõtjate majanduslikele väljavaadetele tuge lisama asjaolu, et Euroopa riigid paistsid uuringus silma sellega, et viimaste kvartalite jooksul pole nende ärioptimism kahanenud, vaid püsinud stabiilsena. Seda pea ainsa regioonina maailmas! Kuna Eesti ekspordist läks möödunud aastal 80% Euroopa Liitu, peaks Euroopa riikide ettevõtjate positiivne meelestatus ka Eestile head tähendama.
- Käibekasvu ootused riigiti Foto: Tõnis Elling, Grant Thornton Rimess
Segaseid aegu tuleb ära kasutada
Kui tõmmata paralleele aktsiaturgudega, siis on teada tõsiasi, et aktsiate hindade liikumises on suur roll lisaks ettevõtete majandusnäitajatele ka investorite emotsioonidel. Paanika on kerge levima, nagu ka eufooria. Soovitaksin Eesti ettevõtjatel praegu valitsevat ebakindlust siiski mitte väga südamesse võtta ja pöörata olukord enda kasuks: praegu on hea võimalus oma ettevõttesse investeerida (töötajatesse, tootearendusse, tehnoloogiasse), et olla valmis majanduse kasvuaastateks.
Üks optimisminoot leidus uuringus siiski ka, mis käis samuti Balti riikide ettevõtjate kohta. Peaaegu viiendik (see on viimase viie aasta rekordarv) 36 riigi ettevõtjaist plaanib sel aastal töötajatel palka tõsta vähemalt inflatsiooni võrra. See on hea uudis nii töötajaile kui ka jaekaubandusele, mis tarbijate kätte jõudvast rahast oma osa saab. Balti riikides on palgakasvu oodata rohkem kui pooltel Leedu ettevõtete töötajatel, kuid ka Eesti ja Läti ettevõtjaist plaanib umbes 40% oma töötajate palku vähemalt inflatsiooni võrra suurendada.
Grant Thornton International Business Report (IBR) annab kord kvartalis ülevaate 36 riigi ettevõtjate ootustest riigi majanduse ja oma ettevõtte käekäigu suhtes. Käesolevas artiklis viidatud uuringu andmed koguti 2500 ettevõtte juhtidelt 2016. aasta jaanuaris ja veebruaris.
Autor: Mati Nõmmiste, Grant Thornton Balticu juhtiv partner, vandeaudiitor
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.