Revisjonijuhend – miks, millal ja kellele?

Miks juhendit on vaja?

Revisjoni sätestavad mitmed eriseadused, kuid teevad seda üldiselt ning revisjoni mõiste ja sisu jääb tihti liiga üldsõnaliseks.

Revisjon, mida käsitletakse ühe osana sisekontrollisüsteemist, võib hõlmata väga erinevaid valdkondi. Kontrollida võib kõike, mida tellija soovib, ent ainult juhul, kui ülesande püstitus on täpselt sõnastatud ja on võimalik analüüsida tehtud töö tulemuslikkust (kas eesmärk saavutati või mitte).

Kui ülesande püstitus on liiga üldine, näiteks: kontrolli, kas kõik on korras, siis on üsna kindel, et eesmärki ei saavutata. Kui aga ülesannet muuta konkreetsemaks, - näiteks: kontrolli, kas sellise kuupäeva seisuga oli pangakontol teatud rahasumma olemas või kontrolli, kas on teostatud makseid teatud perioodil ilma alusdokumendita ning loetle kõik sellised leiud, - on soovitud tulemuse saamine juba palju tõenäolisem. Paljudel inimestel on olemas ettekujutus revisjonist ja kuidas seda läbi viia, ent on üsna tõenäoline, et nende arvamused ei pruugi ühtida (ja seda eriti keerulistes või mitmetimõistetavates oludes).

Seaduseandja on pidanud oluliseks arvestusvaldkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning revisjoni kvaliteedi parandamiseks on Audiitortegevuse seaduses juba määratletud miinimumtegevused, mida revisjoni läbiviija peab tegema, kui ta kontrollib majandusaasta aruannet (mis võib olla üheks revisjoni kontrolliobjektiks). Sama seaduse paragrahv annab Audiitorkogu juhatusele mandaadi vastav juhendmaterjal välja töötada.

Kellele juhend on mõeldud?

Juhend on mõeldud eeskätt revisjoni läbiviijale, aidates tal mõista majandusaasta aruande revisjoni kohustuslikke elemente, kui talle antakse ülesandeks kontrollida majandusaasta aruannet. Juhendmaterjali lisad sisaldavad väga praktilisi protseduuride näiteid ka korteriühistu revisjoni läbiviijale, kuid nende protseduuride valimine või mittevalimine jääb endiselt revidendi määrata. Sellega tahame rõhutada revidendi töö tähtsust ja vastutust kontrolliprotseduuride ja nende ulatuse valimisel ning kuigi seadus ei sea kriteeriume revisjoni läbiviija kompetentsile, anname selleks soovitusi.

Lisaks revisjoni läbiviijale võib juhend olla abimaterjaliks ka juhatustele, kuidas üks võimalik revisjon välja peaks nägema ning mida üldkoosolekul revisjoni teostamise otsustamisel silmas pidada.

Siinkohal peab välja tooma olulise erisuse vandeaudiitori poolt läbiviidud kindlustandva teenuse vahel, näiteks raamatupidamisaasta aruande audit või ülevaatus ja revisjoni vahel, olenemata sellest, kes revisjoni läbi viib.

Kõige olulisem erinevus seisneb selles, et vandeaudiitor oma kutsetegevuses tegutseb avalikkuse huvides ja on sõltumatu väline ekspert, revisjon, olenemata sellest, kas see viiakse läbi vandeaudiitori või kellegi teise poolt, on sisekontrolli element ja seega ei saa kunagi olla sõltumatu määral, mida eeldatakse vandeaudiitorilt audiitorteenust osutades. Järelikult ei saa revisjoni tulemus olla analoogiline sõltumatu vandeaudiitori töö tulemuseks oleva vandeaudiitori aruandega, mis on nimetatud audiitortegevuse seaduse §-s 54.

Millal valmib?

Maikuus valmib Audiitorkogul revisjoni juhendi projekt, mille edastame huvi- ja sihtrühmadele kommenteerimiseks. Juhendi lõppversioon peab jõustuma 1. jaanuaril 2017.

 

Autor: Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogiaspetsialist