Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve teeb võrdleva ülevaate maksumuudatustest, mis jõustusid Eestis, Lätis või Leedus 1. jaanuarist 2016 või on veel ees ootamas.
- Kolme Balti riigi maksude ülevaade 2016 Foto: Raul Mee
2016. aasta on hoo sisse saanud ning seepärast soovitame tähelepanu pöörata peamistele maksumuudatustele, mis Balti riikides 1. jaanuaril 2016 jõustusid ja mis on veel ees ootamas. Alljärgnevalt kirjeldame Eestis, Lätis ja Leedus kehtestatud maksumuudatusi.
Peamised muudatused Eestis
2016. aasta maksumäärade ülevaade
Ettevõtte tulumaksu määr on 20%.Üksikisiku tulumaksu määr on 20%.Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus.Sotsiaalmaksu määr on 33%. Minimaalne sotsiaalmaksu kuumäär on 390 eurot (minimaalne sotsiaalmaksu kohustus ühes kalendrikuus on 128,70 eurot).Töötuskindlustusmakse määr on tööandjale 1,6% ja töötajale 0,8%.Käibemaksu standardmäär on 20%, vähendatud käibemaksumäär 9%.
Miinimumpalk
Miinimumpalk on 430 eurot kuus, 2,54 eurot tunnis.
Muudatused tulumaksuseaduses
Üldist maksuvaba tulu suurendatakse järk-järgult: 2016. aastal 2 040 euroni (170 euroni kuus), 2017. aastal 2 160 euroni (180 euroni kuus), 2018. aastal 2 280 euroni (190 euroni kuus) ja 2019. aastal 2 460 euroni (205 euroni kuus) aastas.Maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma väheneb 1 200 eurole (praegu 1 920).Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse lähetuse esimese 15 päeva eest 50 euroni. Kui lähetus kestab üle 15 päeva (või on mitu lähetust samas kalendrikuus), siis edasiste päevade eest on päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.Maksustatakse 80% füüsilisele isiku eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust (20% üüritulust saab üürimisega seotud kulude katteks tuludeklaratsioonis maha arvata).
Muudatused sotsiaalmaksuseaduses
Sotsiaalmaksu määr langeb alates 01.01.2017 32,5%-ni (12,5%) ning alates 01.01.2018 on maksumäär 32% (12%)
Muudatused käibemaksuseaduses
Majutusteenuse ning majutusteenuse koos hommikusöögiga käibemaksumäär tõuseb 9%- lt 14%-le alates 2017. aastast.
Muudatused tööturuteenuste ja -toetuste seaduses
Seaduse eesmärk on tööturu elavdamisega majandust kasvatada ja suurendada madalapalgalise töötaja sissetulekuid üks kord aastas makstava tagasimaksega.
Tagasimakset saab taotlema hakata 2017. aastal üksikisiku tuludeklaratsiooni esitades.EMTA teeb tagasimakse hiljemalt 1. juuliks.Tagasimakse määramisel võetakse aluseks 2016. aasta andmed.TSD-le tuleb uus lahter tööaja kohta, mida peab täitma ka siis, kui väljamakset ei tehta, sest sellest sõltub madalapalgalise tagasimakse. Tagasimakse arvutamise määr kehtestatakse riigieelarvega, võttes arvesse elatusmiinimumi ja kuutasu alammäära.
Aktsiisimäärad
Alkoholi aktsiisimäärasid tõstetakse tuleval aastal 10% pealt 15% peale ning 2019 ja 2020 aastal veel täiendavalt 10% võrraSigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärasid tõstetakse perioodil 2016–2018 8% võrra ning aastatel 2019 ja 2020 10% võrra.2016. aasta aktsiisitõus lükkub vastavalt ettevõtjate soovile samale ajale tubakadirektiivi jõustumisega – 01.06.2016.
Riigikohus tunnistas hiljutistes otsustes juhtimis- ja konsultatsioonitasud varjatud palgatuluks.
Peamised muudatused Lätis
2016. aasta maksumäärade ülevaade
Ettevõtte tulumaksu määr on 15%.Üksikisiku tulumaksu määr on 23%.Maksuvaba tulu on 75 eurot kuus.Sotsiaalmaksu määr on 34,09% (23,59% kannab tööandja ja 10,5% töötaja).Töötuskindlustusmakse määr on 2,08% (sisaldub sotsiaalmaksus).Käibemaksu standardmäär on 21%, vähendatud käibemaksumäär 12%.
Miinimumpalk
Miinimumpalk on 370 eurot kuus.
Uued maksusoodustused
Eelarveseisundi parandamiseks on ette nähtud teatavad uued maksusoodustused.
Üksikisiku tulumaksu määr on endiselt 23%, ent seda võidakse järk-järgult langetada.Maksuvaba tulu oli enne 75 eurot ning see asendati tulust sõltuva muutuva summaga, kusjuures piirsummaks jääb 75 eurot.
Uus maks – solidaarsusmaks
Eelarveseisund on endiselt pingeline ning valitsus püüab leida viise suurenevate sotsiaalkulude ja riigi tulude tasakaalustamiseks. Seetõttu loobub Läti üle 48 600-eurost maksustatavat tulu saavate töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate maksusoodustusest. Alates 1. jaanuarist 2016 maksustatakse üle 48 600-eurost tulu samamoodi nagu normaalmääras sotsiaalmaksu korral – 10,50 + 23,59 = 34,09%. Rahandusministeeriumi sõnul mõjutab see muudatus (mida nimetatakse solidaarsusmaksuks) vaid 4700 inimest.
Mikroettevõtte maksu muudatused
Pärast pikki arutelusid mikroettevõtete maksukorra vajaduse üle tehti mikroettevõtte maksu seaduses uued muudatused, mis ei pruugi jääda aga viimasteks.
1. jaanuarini 2017 on maksumäär kuni 100 000-eurose käibe korral 9%. Alates 1. jaanuarist 2017 on tegelik maksumäär ettevõtte esimesel kolmel tegevusaastal 5% (käibest), kuid neljandast tegevusaasast 8% (12% asemel). Endiselt võib mikroettevõttes olla kuni viis töötajat ja selle käive võib olla kuni 100 000 eurot.
Töötajaid tuleks kirjalikul teel teavitada sellest, et nad töötavad mikroettevõtete maksukorra alusel registreeritud ettevõttes. Kuna suuremate ettevõtete töötajate ja mikroettevõtete töötajate vahel esineb sotsiaalkaitse seisukohast olulisi erinevusi, nähakse mikroettevõtete töötajatele uute muudatustega ette täiendavad sotsiaalmaksed. See muudatus jõustub 1. jaanuaril 2017. Lõpetuseks olgu mainitud, et mikroettevõtete maksukorrast jäetakse välja 37 konkreetset tegevusvaldkonda, kuid selle sätte jõustamine lükati hiljuti samuti edasi 2017. aastasse.
Käibemaksuseaduse muudatused
1. jaanuaril 2016 jõustusid järgmised käibemaksuseaduse muudatused:
mobiiltelefonide, arvutite ja elektriliste komponentide riigisisene pöördmaksustamine alates 1. aprillist 2016;21% käibemaks ärilise eesmärgiga kultuuriüritustele alates 2017. aastast (enne neid ei maksustatud);21% käibemaks kinnisvarahooldustasudele alates 1. juulist 2016 (varem olid need tasud käibemaksust vabastatud);mahaarvatavate sõidukikulude sisendkäibemaksu lubatud piirmäära vähendatakse 80%-lt 50%-le.
Finantsteabe vahetamine
Halli majanduse mõju vähendamiseks ja maksudistsipliini parandamiseks kiitis valitsus heaks eeskirjad, millega määratakse kindlaks finantseerimisasutuste ja maksuameti vahelise automaatse teabevahetuse kord. Maksuamet hakkab muu hulgas keskenduma mitteresidendist isikute kontodele Läti pankades.
Peamised muudatused Leedus
2016. aasta maksumäärade ülevaade
Ettevõtte tulumaksu määr on 15%, 5%.Üksikisiku tulumaksu määr on 15%.Maksuvaba tulu on 200 eurot kuus, kui palk ei ületa miinimumpalga taset. Kui palk ületab miinimumpalga taset, arvutatakse maksuvaba tulu kindlaksmääratud valemi abil.Sotsiaalmaksu määr on järgmine:töötaja tasub 9%; tööandja tasub 30,98% (kui ettevõttes on esinenud raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi, on see määr kõrgem).Tagatisfondi tehtavad maksed – 0,2% töötajale makstavast brutopalgast.Käibemaksu standardmäär on 21%, vähendatud käibemaksumäär 5% ja 9%.
Miinimumpalk
Miinimumpalk on 350 eurot kuus, 2,13 eurot tunnis.
Teabe avalikustamine
Alates 2016. aastast peavad finantseerimisasutused ja kohalikud ettevõtted avaldama maksuametile konkreetset lisateavet.
Finantseerimisasutused (pangad, krediidiühistud, elektrooniliste maksete vahendajad) esitama maksuametile teabe järgmise kohta:
üksikisikute pangakontodel kajastuv aastakäive, kui see on vähemalt 15 000 eurot;üksikisikute pangakontode saldo, kui see on vähemalt 5000 eurot (samas pangas);tuludeklaratsiooni esitamata jätnud või nulltulu deklareerinud ettevõtete pangakontode andmed;teave intresside, võlgade, väärtpaberite, kindlustus- ja pensionimaksete kohta ja muud maksuameti ülesannete täitmiseks vajalikud andmed;teiste riikide kodanike pangakontode andmed.
Kohalikud ettevõtted peavad maksuametile kord aastas esitama teabe järgmise kohta:
aktsionäride (ainult füüsiliste isikute) osalused, mis ületavad 15 000 eurot;võlad füüsiliste isikute ees ja füüsiliste isikute võlad, kui võlg moodustab kalendriaasta lõpus vähemalt 15 000 eurot;teiste riikide ettevõtetele tehtud maksed Leedus osutatud teenuste eest, kui tehingute väärtus moodustab aasta jooksul üle 15 000 euro;ajutiselt Leedus elavad ja töötavad isikud (st renditööjõud).
Asjaomane teave 2016. aasta kohta esitatakse 2017. aastal, välja arvatud riigis ajutiselt elavate ja töötavate isikute kohta – need andmed esitatakse arvestusele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Arukas maksuhaldus
2016. aastal võetakse kasutusele aruka maksuhalduse süsteem (i.MAS). Kohalike õigusaktide kohaselt hakatakse kasutama järgmisi süsteeme:
i.SAF – väljastatud ja vastuvõetud arvete esitamine (alates 2016. aasta oktoobrist);i.VAZ – elektroonilised veodokumendid, mis registreeritakse maksuametis enne transporti (alates 2016. aasta oktoobrist).Hiljem võetakse kasutusele muud uued süsteemid (kassaaparaadid, raamatupidamisandmete säilitamise süsteem, protsessikontrolli haldussüsteem).Märkimist väärib asjaolu, et alates 2016. aastast saavad maksumaksjad maksuametile tuludeklaratsiooni esitada ainult interneti kaudu.
Trahvid siirdehinna määramise eeskirjade rikkumise eest
Alates 1. aprillist 2016 muutuvad siirdehinna määramise eeskirjad rangemaks. See tähendab, et siirdehinna määramisega seotud dokumentide puudumine võib kaasa tuua trahvi (sh kehtestatakse kohustus koostada siirdehinna määramist käsitlevad dokumendid kooskõlas kohalike õigusaktidega). Trahvid jäävad vahemikku 1 400–4 300 eurot ning korduva rikkumise eest saab määrata 2 900–5 800 eurot.
Piirangud dividendide maksmisel
Eeldatavalt tehakse alates 2016. aastast muudatusi ka ettevõtte tulumaksu valdkonnas. Uute eeskirjade kohaselt ei kehti dividendide maksmise suhtes maksuvabastust juhul, kui:
selle peamine eesmärk või üks peamistest eesmärkidest on maksusoodustuse saamine;see ei ole ärilisest seisukohast põhjendatud.
Autor: Kristjan Järve, Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.