Õiguskantsler muudaks käibemaksupiiranguid

Õiguskantsler Ülle Madise saatis eelmisel nädalal Riigikogule kirja, milles tõi välja, et käibemaksuseaduse § 30 lg 3 ja lg 4 p 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, sest pole loogilist, õiglast ja kaalukat põhjendust sellele, miks taksoveoteenuseks kasutatavalt sõiduautolt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt lubatakse sisendkäibemaks täies ulatuses maha arvata, kuid ühenduse tegevusloa alusel tasuliseks sõitjateveoks kasutatava M1 kategooria väikebussi puhul kehtib sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei laiene ka M2 ja M3 kategooria bussidele.

M1 kategooria väikebussiga tasulist sõitjatevedu korraldavate ettevõtjate ebasoodsam maksustamine ei vasta käibemaksu neutraalsuse põhimõttele, mille järgi tuleb samal tegevusalal, kuid eri vormis tegutsevaid ettevõtjaid kohelda ühetaoliselt.

Õiguskantsler selgitas, et KMS § 30 lg 3 järgse sõiduautolt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu (edaspidi ka piirang) rakendamisel eeldatakse, et juhul kui ettevõtluses kasutatavat sõiduautot kasutatakse ka ettevõtlusvälistel eesmärkidel, on nii ettevõtlusvälise kui ka ettevõtlusalase kasutuse osatähtsus 50 %. Vastavalt eelnevale saab sisendkäibemaksu maha arvata ainult 50 %. Taoline eeldus ei ole mõnedel tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate suhtes õiglane. Nii on tegevusala puhul, kus ettevõtlus seisneb sõidukiga transporditeenuse osutamises ning selle tarbeks on soetatud kõik vajalikud load, pigem põhjendatud eeldada sõiduki ettevõtluses kasutamise suuremat osakaalu. Sellisel juhul ei ole sõiduki omatarbe maksustamisel õige lähtuda eeldusest, et selle osatähtsus on vähemalt 50 %. Eelnev põhimõte peaks ühtmoodi kehtima nii taksode kui ka tasuliseks sõitjateveoks kasutatavate väikebusside puhul.

Kehtiv käibemaksuseadus võimaldab sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ning sõiduki eraotstarbel kasutamist omatarbena maksustada vastavalt selle tegelikule osatähtsusele lisaks taksodele ka tasuliseks sõitjateveoks kasutatavate M2 ja M3 kategooria busside puhul. Seega kehtib sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang üksnes neile sõitjateveo ettevõtjatele, kes osutavad teenust M1 kategooria väikebussiga (mis ei ole takso). Ülejäänud sõitjateveoteenust osutavad käibemaksukohustuslased, kes osutavad teenust taksoveoloa alusel või ühenduse tegevusloa alusel muu kategooria sõiduvahendiga, on piirangust vabastatud.

Regulatsioon, mis lubab sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ning sõiduki omatarvet maksustada vastavalt selle tegelikule osatähtsusele, peaks kehtima taksovedu ja väikebussidega tasulist sõitjatevedu korraldavate isikute suhtes ühtmoodi. Seda eeldusel, et tegemist on käibemaksukohustuslastega, kellel on olemas sõitjateveoteenuse osutamiseks vajalikud load, ning täidetud on muud seaduses sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangust vabastamise tingimused.

Käibemaksu neutraalsuse põhimõttest tulenevalt peab samal tegevusalal tegutsevaid isikuid kohtlema käibemaksuga maksustamisel ühetaoliselt, olenemata teenuse osutamise vormist. Kui 3 samal tegevusalal tegevaid ettevõtjaid koheldakse käibemaksuga maksustamisel erinevalt, peab erinevaks kohtlemiseks olema asjakohane ja piisavalt kaalukas põhjendus.

Vaidlusalusel juhul esineval erineval kohtlemisel seda ei ole. Rahandusministeeriumi põhjendus, mille kohaselt on taksode erakasutust lihtsam kontrollida, kui sõitjate veoks kasutatavate väikebusside ettevõtlusvälistel eesmärkidel kasutamist, ei pea paika ega õigusta samal tegevusalal, kuid erinevas vormis tegutsevate isikute erinevat maksustamist.

Taksode suhtes KMS § 30 lg 4 punktis 3 sätestatud erand peaks taksodele kehtestatud erandiga sarnastel alustel laienema ka 6?9 istekohaga M1 kategooria väikebussidele, mida kasutatakse peamiselt tasuliseks sõitjateveoks. Analoogselt taksode piirangust vabastamiseks kehtestatud tingimustega on võimalik tingimused kehtestada ka nende väikebusside puhul (nt tegutsemine ühenduse tegevusloa alusel, kasutatavale sõidukile on väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ). Nimetatud lubade ja dokumentide saamine nõuab pingutust ja kulutuste tegemist, mistõttu erandi kuritarvitamise võimalus on väike.

Käesolevas ettepanekus on keskendutud üksnes neile sõitjateveo ettevõtjatele, kes korraldavad tasulist sõitjatevedu ühenduse tegevusloa alusel väikebussidega.