Uue petuskeemi tõttu on maksuameti pilgu all iga kinnisvara ostev ettevõte. Levinud on firma nimele kinnisvara ostmine ning sellelt käibemaksu tagasi küsimine, kuigi tegelikult hakkavad pinda kasutama firmaga seotud eraisikud.
- Kinnisvaraturul levib uus petuskeem Foto: Äripäev
Uue maksupettuse teema tõstatas rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler
Dmitri Jegorov enda arvamusartiklis. „Viimasel ajal on kasvanud
käibemaksu tagastusnõuete hulk, kus äriühingud soovivad tagasi saada uute korterite ostmisel tasutud käibemaksu. Tegelik põhjus on üha sagedamini see, et kinnisvara ostetakse erakasutusse ja uue eluruumi puhul soovitakse lisaks saada riigilt tagasi sisendkäibemaks. Mulluse kontrolli tulemus oli ligi 5 miljonit eurot maksunõudeid. Nagu näha, ei ole tegemist pisiprobleemiga,” kirjutas Jegorov.
MTA pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjus enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt makse maksmata. „Uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul on soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks,“ ütles ta.
Aasmäe selgitas, et ettevõtjatel on kombeks paigutada vaba raha kinnisvarasse, kuid üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga. Kõike seda, et saada tagasi käibemaks.
Iga tagasiküsija pilgu alla
Aasmäe väitel on pettuste tõttu maksuameti huviorbiiti sattunud kõik äriühingud, kes esitavad korterit ostes riigile käibemaksu tagastusnõude. Käibemaksunõude legitiimsuse kontrollimiseks tehakse läbi vaatlus. „Üle 90 protsendi juhtudest on meie vaatlused näidanud, et korterites elavad sees äriühinguga või äriühingu juhatusega seotud isikud,“ kommenteeris Aasmäe.
Dmitri Jegorovi sõnul on temale teadaolevalt maksuametil ka käimas juba kohtuvaidlused, et maksupettused lahendada, kuid tegelikult on probleem veel laiem. „Eluruum on osa laiemast kontrolli tähelepanu väärivast kontekstist, ehk siis isiklike kulude kajastamine ettevõtluse kuludena ja sisendkäibemaksu mahaarvamine,“ ütles ta.
Pikemalt lugege
Äripäevast.
Kinnisvara korrektsest maksustamisest kuulete lähemalt
26. augustil toimuval seminaril, mille kohta lugege lisa
SIIT.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.