• 30.07.15, 10:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töötajatest sõltub õnn või õud

Kas tavatöötaja õuele ilmunud luksusauto viitab pärandusele või tööandja suuremahulisele tüssamisele? Kuidas finantsandmetest pettused välja peilida? Milliseid petuskeeme võidakse kasutada Euroopa Liidu toetuste või hangete puhul? Ning mida peaks ettevõtte juhtkond tegema, kui skandaal ähvardab meediasse lekkida?
Inimesed on ettevõtte suurim vara ja risk
  • Inimesed on ettevõtte suurim vara ja risk Foto: Andras Kralla
Siseaudiitori, sisekontrolöri, järelevalveametniku ja juhi ametis põimuvad sügavad teadmised oma valdkonnast ning suurepärane suhtlemisoskus. Töötajate tegevuse seireks on vajalik ka hea detektiivivaist. Ja kuigi töövõidud ei pruugi siin olla nii mõnegi osapoole jaoks meeldivad, on pettuste ennetamise ja paljastamise kasutegur ettevõtte kontol ja ka sisekliimas selgelt tunda. Kogu organisatsioon, s.h sisekliima võrdub inimesed – töötajad, juhid, kontrollorganid. Nii sõltuvad igapäevane tegevus või majandustulemused kõik inimestest ning seetõttu ongi tänavuse, 26. augustil toimuva IV Sisekontrolli aastakonverentsi alapealkiri „Minu inimesed“.
Konverentsil kaetakse raamatupidamise, ostude ja hangetega seotud probleemistik, antakse ülevaade valdkonnaspetsiifilistest pettustest ja nende tagajärgedest, kombatakse piire lubatud ja lubamatu tegevuse vahel või tööandja võimaluste osas töötaja kontrollimisel ja karistamisel. Samuti on ootamas põnev ettekanne hiljuti avalikkuse ette tulnud riigi äriühingus toimunud omatöötajate pettusest.
Kõik osalejad saavad osaleda ka mängus Sherlock, kus pannakse teadmised ja oskused proovile pettustele viitavate märkide tuvastamisel ja õigel tõlgendamisel. Kas tavatöötaja õuele ootamatult ilmunud kallis auto viitab pettusele või vanaema pärandusele? Aga sama olukord tippjuhi puhul?
Päeva lõpetuseks antakse nõu, mida teha, kui tegu on tehtud – kas jagada infot avalikkusega või mitte, ehk mis on organisatsioonile kahjulikum – varjata või ausalt rääkida. Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi lektor Mart Soonik tõdes oma ettekannet tutvustades, et inimsuhete tasandil on valskus ja pisikesed pettused loomulik osa suhtlemisest, mida võib nimetada ka suhtlemismänguks. Organisatsioonid seda enesele meediasuhetes aga lubada ei saa. Samas ei too halvad sõnumid alati kaasa negatiivseid tagajärgi - vastupidi, ausa suhtlemise käigus kasvab usaldus nii organisatsiooni kui ka selle juhtide suhtes.
Sertifikaadiga siseaudiitoritele annab konverentsil osalemine 6 CPE punkti.
IV Sisekontrolli aastakonverents "Minu inimesed – inspiratsioon ja hirm"
26. augustil 2015 Tallinnas, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses
Soodushind 199.- eurot (+km) kehtib kuni 10. augustini.
REGISTREERU SIIN
Konverentsi kava:
08:45 Registreerimine ja hommikukohv
09:30 Konverentsi avasõnad
09:45  Hanked, lepingute suunamine, huvide konfliktid
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs
10:30  Pettused paberil – raamatupidamisandmed ja finantsnäitajad
BDO Eesti audiitor- ja koolitusteenuste juht, vandeaudiitor Sven Siling
11:15  Pettused jaesektoris – ostujuhtidele makstavad hüved
BDO Eesti riskinõustamisteenuste juht Anna-Mari Oomer
11:45 Kohvipaus
12:15  EL Struktuuritoetuste pettused
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli
12:45 Mis on pildil valesti, Sherlock? Mäng, kus kõik osalejad saavad hinnata oma oskusi red-flag’ide tuvastamisel
13:15 Lõuna
14:00  Töötajate legaalne jälgimine ja tõendamine
Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag
14:30  Tippjuhi kogemus pettuste tuvastamisel ja ennetamisel
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter
15:00 Kohvipaus
15:15  Kuritöö ja karistus – mida teha inimesega?
Majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik
15:45  Must pesu meedias - kas varjata või jagada infot?
Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi lektor Mart Soonik
16:15 Konverentsi lõpetamine
REGISTREERU SIIN
Kohtumiseni konverentsil!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele