Raamatupidaja kutsetunnistus kui kvaliteedimärk

Raamatupidamine või laiemalt majandusarvestus on valdkond, kus spetsialisti eksimus ei too kaasa otseseid tervisekahjustusi ega sea kellegi elu ohtu, kui jätta arvestamata raamatupidaja enda stressirohked päevad mahukamate aruannete kokku panekul. Seetõttu on ühiskonna kontroll raamatupidaja ameti üle palju leebem võrreldes arstide või  lennukipilootidega. Erinevalt autojuhist ei pea raamatupidaja tööle asudes ette näitama juhiluba, mis kinnitab liikluseksamite edukat sooritamist. Kas aga paarikuise raamatupidamiskursuse läbinu on tõesti samal tasemel kui ülikoolis majandusarvestust tudeerinu või kutsekoolis raamatupidajaks õppinu - selle otsuse langetab tööandja või väikeettevõtjast raamatupidamisteenuse tellija enamasti heas usus või tuttavate soovituste najal.

Kas häid raamatupidajaid on palju või vähe

Eestis on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel ligemale 11 000 inimest, kes töötavad raamatupidajatena. Lisaks on veel üle 5000 inimese, kes on tegevad arvestusvaldkonnas spetsialistidena. Arvestades, et Eestis on ca 115 000 organisatsiooni, millel lasub raamatupidamiskohustus, teeb see keskmiselt 10 asutust ühe raamatupidaja kohta. Kahtlemata on enamus Eesti ettevõtetest mikro- ja väikeettevõtted, kus raamatupidajale täiskohaga tööd ei olegi, kuid seda olulisem on neil ettevõtjatel saada kvaliteetset raamatupidamisteenust professionaalsetelt raamatupidajatelt. Keskmised ja suured organisatsioonid, kus on vaja majandusarvestuse mahu ja keerukuse tõttu ühte või enamat raamatupidajat, eeldavad samuti, et palkavad professionaale.

Kuidas hinnata

Kõrvalseisjal ja isegi kogenud ettevõtjal on raamatupidamise nüansse tundmata võimatu hinnata, kui tugev tema raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja on. Tüüpiliselt antakse hinnang tulemite alusel - palgad ja maksud õigesti arvestatud ja tasutud, aruanded esitatud, võlgnevused kontrolli all ja seda kõike mõlemale poolele vastuvõetava palganumbri või teenustasu eest. Kui mingit probleemi ei teki, siis ongi tõenäoliselt hea raamatupidaja.

Kutsestandardid

Tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks on loodud raamatupidamise kutsestandardid, mille alusel saab oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Igale endast lugupidavale raamatupidajale on oluline, et teda peetakse professionaaliks mitte ainult tugeva haridusasutuse diplomi ja muljet avaldava CV, vaid ka kutsetunnistuse põhjal.

1. jaanuarist 2014 läks Eesti üle ühtsele Euroopas kehtivale kutseraamistikule ja kutsestandardite süsteem muudeti kaheksaastmeliseks. Raamatupidamise kutse valdkonnas on kolm taset

tase 5 ehk raamatupidaja,tase 6 ehk vanemraamatupidaja jatase 7 ehk juhtivraamatupidaja.

Varem olid kutsetasemeteks: raamatupidaja assistent I, raamatupidaja II ja raamatupidaja III. Praegusel ülemineku perioodil saab jätkuvalt kutset taodelda raamatupidaja assistent I tasemel (jätab kõrvale tase 5 nõutava juhtimisarvestuse).

Kutseandja

Inimeste kompetentsuse hindamiseks teataval kutsealal nimetatakse Kutseseaduse alusel kutset andev organ ehk kutse andja, kes omakorda moodustab hindamise ja sertifitseerimise tarbeks kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni.

Raamatupidamise kutsealal on alates 2002. aastast kutse andjaks Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK). Esimesed kutseeksamid sooritati 2004. aasta sügisel. ERK korraldab raamatupidajate kutseeksameid kaks korda aastas kevadel ja sügisel.

Siiani on ERK väljastanud kokku 2521 raamatupidaja kutsetunnistust.

Kutseregister

Kutseregistrisse on kantud: 

2205 Raamatupidaja assistent I kutsetunnistust;71 Raamatupidaja II kutsetunnistust;154 Raamatupidaja, tase 5 kutsetunnistust; 91 Vanemraamatupidaja, tase 6 kutsetunnistust

Seoses üleminekuga uuele kutseraamistikule on Eesti senine II tase võrdne tase 6-ga.

5. ja 6. taseme tunnistusi hakati väljastama 2013. aastal. Alates vanemraamatupidaja, tase 6 kutsest on vajalik enese pidev täiendamine ja kutsetunnistuse regulaarne uuendamine. Kehtib ka VÕTA (varasemate õpingute ja töö arvestamise) kord, mille alusel saab kutsetunnistuse kehtivusaega viie aasta möödumisel pikendada ilma eksameid tegemata.

Kutseeksamid kevadel 2015

Käesoleval aastal osaleb kevadistel raamatupidajate kutseeksamitel 338 inimest. Neljale Innove raamatupidamise kutsemeistrivõistluse parimale omistati raamatupidaja kutse tase 5 võistlustulemuste põhjal (http://www.erk.ee/uudised/68-rpkmv-2015). Taodeldavad kutsed jagunevad järgmiselt:

Kutsetunnistus on kvaliteedimärk

Kutsetunnistusega raamatupidaja on ettevõtte juhtkonnale kvaliteedimärgiks ja annab kindluse, et raamatupidamise valdkond on ettevõttes korrektselt korraldatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Kutsetunnistuse omaniku puhul teab tööandja ilma täiendava uurimiseta, mida tulevaselt töötajalt oodata.

Raamatupidajale annab kutsetunnistuse saamine juurde enesekindlust ja teadlikkust, et ta oskab finantsarvestust korraldada ja tunneb metoodilisi võimalusi. Kutsetunnistuse omamine eristab raamatupidajat kõigist uutest tööturule sisenejatest, kellel seda veel ei ole.

Kutsetunnistuse omajaid tuleb iga aastaga üha juurde ning järk-järgult muutub olulisemaks ka eristumine erinevate kutsetasemete vahel. Kutsetasemed on täna seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis rahvusvahelist karjääri silmas pidavatele raamatupidajatele annab täiendava võimaluse konkureerida Euroopa tööturul. Kutsetunnistuse olemasolu on tähtis ka raamatupidamisteenuse osutajatele, kellelt kliendid ootavad kvaliteedisertifikaati.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et kutsetunnistust omavate professionaalide arvu tõusust võidavad nii raamatupidajad ise kui ka raamatupidamist vajavad turuosalised. Tõuseb raamatupidamisteenuste kvaliteet ja hoitakse jätkuvalt kõrgel majandusarvestuse valdkonna head mainet.

Autor: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees