RMi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ootab uuelt aastalt, et majanduskasvu kõige vähem takistavad varamaksud tõuseks senisest tähtsamale kohale ja madalapalgaliste maksukoormus langeks.
2014. aasta suurimad kordaminekud ja läbikukkumised
Olulisematest 2014. a jõustunud muudatustest väärivad äramärkimist töötamise register, tööandja sõiduautode sisendkäibemaksu piirang, detailse käibeinformatsiooni esitamise kohustus (KMD INF) ning tasutud maksude avalikustamine. Klassikaliste maksumuudatustega on siin tegu vaid ühel juhul. Omatarbe maksustamine, kui tööandja sõiduautot kasutati tööga mitteseotud eesmärkidel, asendus sisendkäibemaksu piiranguga sellesama auto pealt. Ülejäänud juhtudel oli tegu pigem maksuhalduse uuendustega, mille tulemusena peaksid siiski kasvama ka maksulaekumised.Eelarvetulu tagamiseks eelistame kehtivate maksude paremat kogumist. Maksuseadustesse aukude jäämisel või nõrga vabatahtliku maksukuulekuse puhul on alati võimalus leida puuduolev raha, kaotades maksusoodustusi või tõstes maksumäära. Aga kas me kõik oleksime sellega nõus? Vaevalt.
Ootused 2015. aastale
Järgmine aasta on valimiste aasta. Juba praegu paistab ajakirjandusest, et kõik poliitilised jõud tahavad ühte-teist maksuseadustes muuta. Seda aga, millega meil tuleb üsna kiires tempos tegeleda, saame me öelda alles märtsi alguses. Küll on neid teemasid rohkem, kui me täna teame, sest kõiki lubaduste katteallikaid ei ole avalikustatud ning paljud ideed sünnivad alles koalitsiooni läbirääkimistel.Maksuspetsialistidena sooviksime me näha, et majanduskasvu kõige vähem takistavad varamaksud tõusetuksid senisest tähtsamale kohale meie maksustruktuuris. Ka madalapalgaliste maksukoormus võiks langeda. Sellised on olnud ka välisekspertide soovitused meile. Tõenäoliselt on teemaks üüritulude maksustamine, sest olukord üüriturul vajab korrastamist. Et tõsta maksusid puudutavate otsuste kvaliteeti üldiselt, soovime teostada kordusuuringu maksukoormuse jagunemisest eesti ühiskonnas.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.