Eesti – kas teeme maksunduses Maltat?

audiitorbüroo

kõik blogid - Ettevõtlusblog Ernst & Young

Kõik blogid

Malta on väike Euroopa Liidu liikmesriik, mis on rahvaarvult Tallinnaga võrreldav ja pindalalt Tallinnast vaid kaks korda suurem. Samas on see väike riik olnud majanduslikult edukas ning näiteks SKT on elaniku kohta oluliselt suurem kui Eestis (kuigi siiski alla EL keskmise).

Kuna sel saareriigil pole territooriumiga laiutada, siis on nad tähelepanu pööranud lisaks laevandusele ja turismile hoopis finantsteenustele ja atraktiivsele maksundusele, kus ruutmeetritest on olulisem ajumaht ja teenuste osutamise potentsiaal. Tuleb tunnistada, et nad on selles olnud edukad ning ka Eestis on mitmeid kontserne, mille struktuuris leidub Malta äriühinguid.

Milles siis seisneb Malta maksuseaduste eripära?

Esiteks võib välja tuua dividendilt, intressilt ja litsentsitasult kinnipeetava tulumaksu puudumise. Kui võrdleme Eestiga, siis ka meil puudub kinnipeetav tulumaks dividendilt ning ka turutingimustele vastavalt intressilt. Välismaalt saadud dividendidele kehtib Maltal vabastusmeetod nagu Eestiski.

Maksunduse valdkonnas atraktiivsuse suurendamiseks pole Maltal keerukaid siirdehinna regulatsioone ega alakapitaliseerituse (inglise keeles thin capitalisation) ning võõrkapitali ja omakapitali suhte nõudeid. Viimase kahe kriteeriumi osas pole ka Eesti kehtestanud piiravaid nõudeid.

Üheks oluliseks eeliseks võrreldes Eestiga on aga tütarühingu osaluse võõrandamisest saadud kasu maksuvabastus Maltal. Euroopas on küll mitmeid teisi riike, kes pakuvad sarnast maksuvabastust ja on seeläbi muutunud valdusühingute tõmbekeskuseks, kuid kahjuks Eestil pole sarnast lahendust vastu panna. Malta pakub kohalikele väikeettevõtjatele maksusoodustusi, kui investeeritakse töökohtade loomisesse või uutesse tehnoloogiatesse.

Veel huvitavamaks läheb, kui vaatame Malta ettevõtte tulumaksusüsteemi. Nimelt on seal EL kõrgeim nominaalne ettevõtte tulumaksumäär* – koguni 35%. Samas on see vaid poolik tõde, sest kuigi Malta äriühing peab oma kasumist loovutama 35% riigile, siis viimane tagastab selle täielikult või osaliselt Malta äriühingu aktsionäridele. Jah, siin ei ole kirjaviga – äriühingu poolt makstud tulumaksu tagastab Malta maksuamet aktsionäridele. Selle tulemuseks on, et 35%-lise nominaalse maksumäära kõrval on aktsionäri jaoks efektiivne maksumäär 0-10%. Samas tuleb arvestada, et tegemist on keeruka süsteemiga, kus on kehtestatud täpsed reeglid, mis juhtudel maksusoodustust antakse.

Seega pakub Malta huvi eelkõige neile välismaalastele, kes soovivad kasumit jaotada, kuid sellelt maksta minimaalselt tulumaksu. Seega on Malta leidnud oma eripära Euroopa Liidu riikide maksusüsteemide hulgas. Samas ainult eripärast ei piisa, vaid Malta on palju panustanud, et oma riigi eeliseid reklaamida ning saavutanud olukorra, kus ka EL kirdeservas teatakse Malta struktuuridest.
Lõpetuseks võiks retooriliselt küsida, kas Malta jaoks on Eesti sama atraktiivne? Kas võime leida Malta kohalike ettevõtjate kontsernide struktuurides Eesti äriühinguid?!? Äkki oleks aeg kehtestada ka Eestis maksuvabastus tütarühingu osaluse müügist saadud kasumile?