Milline on raamatupidajate tulevik?

Algusaegadel püüti kliente tööintervjuudel käies

Enno Lepvalts hakkas raamatupidamisvaldkonnas tegutsema 1996ndal aastal, kui rajas raamatupidamisfirma Vesiir OÜ. „Raha oli ju vaja. Mõtlesime, mida teha – et kaubanduseks algkapitali polnud, jäi valik teenuste turule. Esimesena kargas pähe raamatupidamine,“ meenutab Lepvalts.Küsimusele, millisena kujutles ta oma ettevõtet 2015. aastal, vastab Lepvalts, et ettekujutus puudus. „Olime toona 27-aastased, siis ei kujuta midagi ette, vaid läheb nii, nagu läheb.“ Noored vaatasid turul ringi ja mõtisklesid, kas osta tarkvara või teha see ise. Et ostuvariandid ei sobinud, kuna bürooteenuse pakkumiseks sobivat tarkvara polnud, otsustati see ise valmis teha. Kliente otsiti toona aga kuulutuste järgi – nimelt otsiti välja ettevõtted, kes vajasid raamatupidajat. „Käisime isegi tööintervjuudel, kus teatasime, et ega me tegelikult töökohta ei tahagi, vaid pakume teenust. Kõige raskem oligi leida esimesi kliente, sest puudus müügikogemus. Ühele kliendile väitsime, et meil on 6 klienti, kuigi tegelikult oli 1,“ muheleb Lepvalts.

Vesiiri praegusest laiast kliendibaasist toimetab kolmandik kliente ka välisturul. On ka üksikuid väliskliente. „Rahvusvahelistumisega tuleb arvestada ja kõigeks peab valmis olema. Lühinägelik oleks öelda, et mingi sektori kliendid meid ei huvita. Iseküsimus on see, kas iga ettevõte sobib meie kliendiks,“ selgitab Lepvalts. Ta täiendab, et see sõltub paljuski ka sellest, kuidas Eesti on suutnud end maailmakaardile kanda. Eesti ettevõtluskliima ja see, et firmasse jäänud rahalt tulumaksu ei pea maksma, ei ole piisavalt atraktiivsed. Euroopa Liidus on mitmeid väikeriike, kes on ettevõtluskliima suutnud atraktiivsemaks teha.

Kas masinad võtavad raamatupidaja töö üle?Enno Lepvalts arvab, et ei võta. On korduvalt öeldud, et ära kaob topelttöö dokumentide sisestamisel. Seda on juba praegu oluliselt vähem, ent seni, kuni eksisteerivad tšekid, seda tööd ka jagub. Samas on raamatupidamises ka muid toiminguid, mida tänini ainult inimene läbi viib. Tuim sisestustöö kaob ära. „Millal? - Kui ütlen, et 4-5 aasta pärast, kõlaks see ehk ülbelt, ent samas masinakirjabüroosid enam ei eksisteeri,“ toob Lepvalts näite.

Raamatupidaja peab tekitama nõudluse nõuandjarolli järeleEnno Lepvalts arvab, et kui võtta kõik arvekäsitlus- ja sisestamistööd ära, siis see mis üle jääb, ongi tuleviku raamatupidaja töö. „Suuremate firmade juhid oskavad küsida analüüsi ja nõuandeid, väikefirmade juhid ei oska, neile peab seda pakkuma. Raamatupidaja peab ise tekitama nõudluse nõuandjarolli järele, „ soovitab Lepvalts.

Lepvalts toob näiteks tavalise pisifirma, kellele seni on müüdud sisestustööd, mis kaob ära. Kui tulevad e-arved ja jääb vaid nende kajastamine, siis väike-ettevõtete juhid hammustavad kiiresti lahti, et raamatupidamisel ei ole enam nii palju tööd ning järelikult ei ole tarvis ka nii palju selle eest maksta. „Et raamatupidajal on ka ju vaja süüa ja lapsed toita, peab ta ennast kasulikuks tegema. Ka väike-ettevõtjat tuleks hellitada analüüside ja aruannetega, et tekiks nõudlus, mida siis raha eest rahuldada.

Küsimusele, kas raamatupidajate praegune tase ja silmaring võimaldavad seda rolli üldse täita, vastab Lepvalts:  „Kui mugavuskapslist välja tulla, siis küll. Kõigi eest rääkida ei saa, aga need, kes kaasa mõtlevad majandusele, võtavad ehk õppematerjalid uuesti ette ja vaatavad, millistest aruannetest  ja analüüsidest koolis räägiti ja kuidas neid ära kasutada. On neid, kes tahavad, et kõik ette nämmutatakse: tee seda või tee toda. Aga iga kliendijuhtumi juures õpetajat ei ole, nii et tuleb ise hakkama saada. See ei tarvitse lihtne olla.“

Samas päris teise valdkonna ülesandeid täitma hakata ka Enno Lepvalts ei soovita. Loomulikult pole raamatupidajal keelatud ise natuke ettevõtja rolli üle võtta, ent kas see on ikka vajalik? „Professionaalses plaanis on pigem nii, et sisestustöö jääb marginaalseks ja juurde tulevad analüüs, aruanded ja tarkvara seadistamine selliseks, et ta toetaks analüüsi ja aruandlust ning ka automatiseeritud arvete käsitlust, „ pakub Lepvalts välja tulevikustsenaariumi.

Tarkvarast ja tehnoloogiast rääkides on lisaaspekt ka see, et viimase rahvaloenduse järgi oli raamatupidajate keskmine vanus pigem keskea kanti. Vanemale põlvkonnale võivad takistuseks saada aga puudulikud IT-teadmised ja napid oskused oma töövahendeid tõhusaks seadistada.

Kui mõistad raamatupidamist ennast, saad hakkamaLähema 10 aastaga võib juhtuda, et tuleb endale selgeks teha majandustarkvaras aruannete kirjendamine ning meelde tuleb tuletada aruannete lugemine või analüüs. „Noortega on sedajagu raskem, et ma ise enam nii noor ei ole ega tea, mida nad koolis teevad. Olen kõrvalt kuulnud, et põhialused jäävad samaks, aga 5-10 aasta pärast võib juhtuda, et tööturule tulijad peavad rohkem rõhuma ise mõtlemisele. See ei anna tulemust, kui õpid dokumendi konteerimise pähe,“ arvab Lepvalts ja lisab, et täna veel saab kusagil arvesisestajana töötada, ent tulevikus peab raamatupidamisest endast aru saada. Peab mõistma, miks mingeid tehinguid just niimoodi kajastatakse, millised seosed majandustehinguga tekivad, millistesse aruannetesse tehing jõuab, ja milliseid asju mõjutab. Kui see on selgeks tehtud, siis saab hakkama!

1997.a. loodud Vesiir OÜ kuulub Eesti vanimate raamatupidamisettevõtete hulka. Äripäeva 2012.a. raamatupidamisfirmade käibe TOPis on firma 3. kohal. Vesiiri kaasarendamisel on valminud majandustarkvara AccountStudio ning alates 2005.a. on ettevõttel ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Ettevõttes töötab 18 inimest.