Juhatuse liikme tasude maksustamine muutub

Hetkel kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt maksustatakse mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud (ehk peamiselt juhatuse ja nõukogu liikme tasud) Eesti tulumaksuga kui tasu maksjaks on residendist juriidiline isik või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Nimetatud tasude maksustamine Eestis toimub olenemata sellest, kus vastavaid teenuseid osutati või kus toimuvad vastavate liikmete kohtumised või juhtimistegevused. Maksulepingutes reguleerib juhtimis- ja kontrollorganite liikmete tasude maksustamist artikkel 16, mis ei piira tulumaksuseadusest tulenevat maksustamisõigust kuidagi. Seega näiteks olukorras, kus Eesti äriühingu üks juhatuse liikmetest on mitteresident ning ta saab oma ametikohustuste täitmise eest tasu mitteresidendilt, Eestis tulumaksukohustust kuni 2014. aasta lõpuni ei teki. . Täpsustuse mõtteks on, et nimetatud tasude maksustamine toimuks Eestis olenemata sellest, kes on tasu maksja. Ehk et maksustamise aspektist ei ole vahet, kas sellist tasu maksab residendist või mitteresidendist isik, määravaks on asjaolu, et tasu saadakse Eesti äriühingu või püsiva tegevuskoha juhtimis- või kontrollorgani liikme ametiülesannete täitmise eest (sõltumata nende täitmise kohast). Eelpool toodud näite korral, peab uuest aastast mitteresidendist juhatuse liikmele makstud tasude pealt maksma tulumaksu Eestis. Lisaks rahalisele tasule maksustatakse uuest aastast ka mitterahalist tulu.

Uuest aastast täpsustatakse TuMS § 29 lõiget 2 selliselt, et mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikmele makstud tasu on tulumaksuga maksustatav ka juhul, kui maksjaks ei ole Eesti juriidiline isik või mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht

Sotsiaalmaksu käsitlus nimetatud tasude osas ei muutu. Sotsiaalmaksuga maksustatakse mitteresidendile makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu, olenemata sellest, kus ta täidab oma kohustusi ning kas tegemist on residendist või mitteresidendist väljamaksjaga. Sotsiaalmaksuvabastus kohalduks, kui tasu saaja esitab tasu väljamaksjale A1 sertifikaadi, millelt nähtuks et ta on kindlustatud mõnes muus riigis kui Eesti.Kuidas seadus rakendub

Kui tuua praktilisi näiteid elust, siis värske muudatus puudutab näiteks kontserni peakontori töötajat, kes muuhulgas on ka Eesti tütarühingu juhatuse või nõukogu liige, kuid siit töötasu ei saa. Selline isik võib sarnast positsiooni omada paljude erinevate riikide tütarühingutes ning reaalselt Eesti tütarühingu jaoks töö tegemise maht võib olla väga väike või olematu. Välismaalast võidakse Eesti tütarühingu juhatuses või nõukogus hoida näiteks põhjusel, et vajadusel saab rahvusvaheline kontsern seeläbi tagada kontrolli ja teostada võimu (muudatused kohapealses juhtkonnas vms). Alates 2015. aastast aga tuleb hakata määratlema, kui suure osa sellise mitteresidendi tööst moodustavad tegevused seoses Eesti tütarühinguga.Maksuhaldur on soovitanud, et mitteresidendist väljamaksjad saavad Eestis tekkinud maksukohustusi täita mitteresidendist tööandja registreeringu kaudu, eriti kui Eestis tuleb tasuda sotsiaalmaksu. Antud kohustuse täitmiseks on võimalik volitada ka teist isikut (näiteks Eestis asuvat tütarühingut), kes esitaks välismaise äriühingu nimel deklaratsioone ja täidaks maksukohustust mitteresidendi nimel ja arvel. On küsitav, kas ja kui paljud välismaiseid äriühingud reaalselt Eestis sellise registreeringu teeksid ning täiendava aruandluskohustuse endale võtaksid.Olukorras, kus juhatuse või nõukogu liikmele välisriigis makstud tasult tekib Eestis vaid tulumaksukohustus (näiteks on olemas A1 sertifikaat välisriigist), saab tulu saaja ise Eestis tulu aastapõhiselt (31. märtsiks) deklareerida ja tulumaksu tasuda. 

TASUB TEADA:

Seminar "Muudatused dividendide maksmisel ja maksustamisel"  toimub 12.12.2014 Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses

Autor: Tuuli Seinberg, Sigrid Polli