2012. aasta jooksul luges AS G4S Eesti sularahadivisjon 10,2 miljardit eurot, mis on 3% rohkem kui mullu – 9,9 miljardit eurot.
Üle Eesti asuvast 754st G4Si sularahadivisjoni poolt teenindatavast sularahaautomaadist võeti 2012. aastal välja üle 350 000 000 € rohkem kui 2011, mis teeb aastaseks kasvuks 13%. Samuti on stabiilselt kasvanud ka sularahaautomaatidest väljavõetavad keskmised summad: 2011. aastal oli selleks ligi 76 eurot, aastaga kasvas keskmine summa 83 euroni. Sarnaselt eelmisele aastale on Eesti kõige „menukamaks“ rahatäheks jätkuvalt 50-eurone. „Sularaha mahud, mida oleme aastast aastasse lugenud, on stabiilselt kasvanud, seega kuuldused sularaha maksevahendina populaarsuse kadumisest on tugevasti liialdatud,“ sõnas AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.
Valeraha kahtlusega edastati politseile mullu 81 rahasedelit ning 186 münti, võrreldes varasema perioodiga on nende kogused mõnevõrra kasvanud, suurema nominaaliga kupüüride arvelt (2011. aastal anti politseile üle 66 kupüüri ja 119 münti).
Võrreldes 2011. aastaga on oluliselt vähenenud tagastatud eesti kroonide hulk. Mullu loeti ja sorteeriti G4Si sularahadivisjoni poolt eesti kroone ligi 3,3 miljoni euro väärtuses.
G4Si sularahadivisjonil on Eestis kolm rahatöötluskeskust, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Olles riigi ja kommertspankade suurim koostööpartner sularahaveo- ja rahatöötluse valdkonnas, teenindab G4Si sularahadivisjon üle Eesti 754 sularahaautomaati, 101 sularaha sissemakse automaati ning 146 pangakontorit. Sularaha transportimis- ja töötlemisteenust kasutavad ligi 430 G4Si klienti.
Sularahadivisjonis töötab hetkeseisuga 253 töötajat ning kõikide kasutuses olevate rahalugemismasinate maksimaalne sorteerimis- ja lugemisvõimsus on kuni 350 000 kupüüri ja 500 000 münti tunnis.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.