Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu konverentsil iseloomustas Tarkinvestor juht Kristjan Lepik majandust märksõnaga - ebakindlus.
„Juba 2008/2009 kriisis oli palju närvilisust ja ebakindlust: Täna saame öelda, et ebakindlus on suures osas alles jäänud. Paljud majandustegelased leiavad, et selgus tuleviku suhtes on praegu veel väiksem kui masu ajal,” ütles Lepik. Olukorra plusspoolele saame kirjutada Eesti majanduse paindlikkuse, mis on suurem kui mujal Euroopa riikides. „Ettevõtte juhtkonnale on suur väljakutse, olla pidevas muutumisvalmiduses”, sõnas Lepik.
Positiivsete majandusmuutuste taga on konkurentsivõime taastamine, see ülesanne seisab ees nii Eestil kui teistel riikidel. „Täna Kreeka on valmis vajalikke muutusi majanduses tegema. Inimestel on juba tekkinud nii palju tolerantsi, et muutustega kaasa minna aga Prantsusmaa pole muutusteks veel valmis”, kommenteeris Lepik euroliidu olukorda. „Järgmine aasta tuleb pigem keeruline kui lihtne.”Muutused kinnisvara turul on seotud suuresti finantsasutuste, pankadega, mis omakorda mõjutab riikides kõiki sektoreid. Ettevõtjad peaksid jälgima, mis näiteks toimub Hiina kinnisvaraturul. Sealne turg on juba mullistunud ja pole kaugel ajad, kui Hiinas võib palju juhtuma hakata. „Ma ise jälgin kogu aeg, mis Hiina kinnisvaraturul juhtub, mis muutub. Kelle jaoks jääb Hiina liiga kaugeks, jälgigu Rootsi kinnisvaraturgu, see on juba otseselt meid mõjutav turg”, rõhutas Lepik kuulajatele.Võlakirjaturul olevate stabiilsete ettevõtete hulk on tugevalt kukkunud viimasel kahel aastal ning keskpangad on hakanud 2008. aasta keskpaigast hüppeliselt raha juurde trükkima.” Mitte kulla hind pole tõusnud, vaid raha väärtus on langenud. Täna on mugav 5 aastaks fikseerida euribor, kellel on pankade eest võlgu”, ütles LepikEesti majandusolukorda veavad kaks suunda: eksport ja siseturu nõudlus. Lepik toonitas, et praeguses majandussituatsioonis on eksport praegu oma lae saavutanud aga sisenõudlus võib veel kasvada. Esikümme, kuhu ekspordime on: Rootsi, Soome, Venemaa, Läti, USA, Saksamaa, Leedu, Nigeeria, Norra, Hollandi.Lepik rõhutas, et Eesti ettevõtetel on vaja tõsta oma kasumlikkust. „Töötajatel on juba täna piisavalt teadmisi aga me pole kasumlikud, palju on äritegevuses õhku sees, seega rentaablus on madal”, ütles Lepik. „Võrreldes näiteks Saksamaaga, on Eestis madal produktiivsus ja just siin tuleb meil endil palju muuta.”
Seotud lood
Eurotsooni kriis venib pikemaks ja majanduslangus kestab ka järgmisel aastal. Globaalsest nõrkusest on saanud mõjutatud ka Põhjamaade majandused. Aasta teises pooles on oodata nende majanduste stagneerumist.
Euroala rahandusministrid leppisid eile kokku Kreeka majanduse kohanemisprogrammi jätkamise uutes tingimustes.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.