• 27.01.12, 12:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stipendiumide maksustamisest

Meedias kajastust leidnud sportlastele makstavad stipendiumid on tekitanud küsimuse, kas seda võib teha maksuvabalt või mitte. Järgnevalt selgitab maksuhaldur, millal ja kellele on lubatud maksuvaba stipendiumi maksta.
Vastab maksu- ja tolliameti maksude osakonna otseste maksude talituse juhataja Aule Kindsigo.
Kuigi teema tõusetus vaid sportlastele makstud stipendiumidest, annab artikkel ülevaate kõigile isikutele makstavate stipendiumide maksustamisest, sest sportlastele on maksuvabad stipendiumid ette nähtud samadel alustel kõigi teiste stipendiumi saajatega.
Stipendiumi mõistet maksuseadustes ei defineerita, seega tuleb selle sisu avamiseks kasutada üldkäibivat tähendust, mille kohaselt on stipendium isikule korrapäraselt antav rahaline toetus tema haridusliku, kunstilise või sportliku tegevuse edendamiseks.
Seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume tulumaksuga vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 19-le ei maksustata. Samuti ei maksustata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad valitsuse kehtestatud tingimustele (VV 20.06.2000. aasta määrus nr 196 „Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused”). Maksustatakse aga seoses ettevõtluse, töö- või teenistussuhtega makstavad stipendiumid, samuti juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku puhul makstavad stipendiumid.
Eespool nimetatud määruse § 3 p 3 kohaselt on tulumaksust vabastatud stipendium, mida maksab TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühing, sihtasutus või usuline ühendus (edaspidi ühing) isikule, kes ei ole selle asutaja, liige, ühinguga seotud isik ega temale annetusi teinud isik või sellise isiku asutaja, liige või seotud isik.
Tulumaksust vabastamise tingimused on toodud määruse §-s 4. Stipendiumi maksmine peab olema ühingule üheks põhikirjaliseks tegevuseks, stipendiumide taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel. Teave avaliku konkursi kohta avaldatakse vähemalt ühes kohalikus ajalehes või üleriigilise levikuga päevalehes või ühingu veebilehel. Kui teave avaliku konkursi kohta avaldati ainult veebilehel, peab stipendiumi saaja esitama maksuhalduri nõudmisel väljatrüki vastava konkursi kohta avaldatud teabest.
Seega, kui makstav stipendium vastab kehtestatud nõuetele, saab seda maksta tulumaksuvabalt. Juhul, kui eelnimetatud nõudeid täidetud pole, kuulub stipendium 21%-lise tulumaksu määraga maksustamisele.
Nagu öeldud, maksustatakse tulumaksuga stipendiumid, mis on saadud ettevõtluse, töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku tõttu. Seega, kui isik on töö- või teenistussuhtes  stipendiumi maksjaga, on stipendium üldjuhul maksustamisel võrdsustatud töötasuga.
Keeruliseks muutub olukord aga juhul, kui otsesest töö- või teenistussuhet pole vormistatud, küll on aga kahtlus, et makstav stipendium võib oma olemuselt olla hoopis tasu töö eest ja stipendiumilepingu asemel on faktiliselt tegemist töölepinguga.

Seotud lood

Uudised
  • 27.01.12, 13:04
Mis vahe on töölepingul ja stipendiumilepingul?
Küsimus tõstatub siis, kui otseselt töö- või teenistussuhet ei ole vormistatud, küll on aga kahtlus, et makstav stipendium võib oma olemuselt olla hoopis tasu töö eest ja stipendiumilepingu asemel on faktiliselt tegemist töölepinguga. Samas isikule, kes on töö- või teenistussuhtes  stipendiumi maksva isikuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul  võrdsustatud töötasuga.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele