Jah, võib 99,9% tõenäosusega öelda, et jaanuarist 2011 ei ole meil enam krooni ja siis kõliseb meie rahakottides hoopis euro. Hetkel, kui ma seda lugu kirjutama hakkasin, tiksus Eesti euroveebis www.euro.eesti.ee kell, mis näitas, et euro tulekuni on aega veel 105 päeva ja veidi üle 10 tunni.
Meenutuseks, miks me euro kasutusele võtame — 2003. aastal toimunud Euroopa Liiduga liitumise referendumil heaks kiidetud otsus tähendas ühtlasi ka liitumist Euroopa ühisraha euroga, sest liikmesriigi kohustus ühisraha kasutusele võtta on kirjas Euroopa Liidu aluslepingutes. Euro on maksevahendina käibel olnud 1999. aastast, sularahana 2002. aastast ning tänaseks kasutab eurot 16 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eesti soovis ühisraha kasutama hakata juba varem — 2007. aastal, kuid siis kõiki euro kriteeriume ei täidetud. 13. juulil 2010 kinnitasid Euroopa Liidu rahandusministrid Eestile ametliku kursi kroonilt eurole üleminekuks, milleks on 1:15,6466.
Euro tulek põhimõttelisi muudatusi meie õiguses kaasa ei too. Kõik senised lepingud jäävad endiselt kehtima ning ühepoolselt lepinguid muuta või kehtetuks tunnistada pole võimalik. Lepingust tulenevate nõuete ja kohustuste vääring muutub kroonilt euroks ja seda ametliku kursi 15,6466 alusel. Ümardamise reeglite kohaselt tuleb üleminekukursi jagamisel saadud tulem ümardada ühe eurosendi täpsusega kolmanda  koha järgi pärast koma, kusjuures kuni 0,004 senti ümardatakse allapoole ja 0,005 sendist ümardatakse ülespoole. Näiteks kui töölepingus on kokku lepitud töötasu 10460 krooni, on töötaja töötasu alates 2011. aasta jaanuarist 668,52 eurot. Kui tööandja soovib „mängu ilu“ huvides selle summa näiteks 670 euroks ümardada, siis töötajale soodsamas suunas võib seda loomulikult ka ühepoolse otsusega teha.
Sama põhimõte kehtib ka maksuõiguses — kõik maksuvõlad ja ettemaksed jäävad alles, vaid nende kajastatav vääring muutub kroonilt euroks. Peamised muudatused maksuõiguses seoses euro kasutuselevõtuga on seotud erinevate piirmäärade ümardamisega.
Näiteks maksuvaba tulu
Veidi suurenevad ka lähetuskulude maksuvabad piirmäärad. TuMS § 13 lg 3 punkti 1 kohaselt on majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral 77 eurot (1204,79 krooni) ja välislähetuse korral 128 eurot (2002,76 krooni) ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot (500,69 krooni). Kui tööandja on kehtestanud oma sisemise töökorralduse jaoks lähetusi puudutavaid eeskirju, siis tasub need üle vaadata ja vajadusel seal hüvitise määrad asendada.
Ühele isikule makstava isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral on 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Kuna väga paljudel juhtudel on autohüvitis määratud tähtajatu otsusega, tasub need otsused kindlasti üle vaadata, sest kui varem kroonides määratud hüvitised jäävad kehtima, oleksid need euro ekvivalendis vastavalt 0,26 eurot kilomeetri kohta ja 255,56 eurot või 63,91 eurot kuus. Kindlasti on nii töötajale kui tööandjale mugavam ja praktilisem kasutada uusi ümardatud piirmäärasid. Tööandja jaoks küll kulud veidi suurenevad, kuid see ei tohiks olla märkimisväärne — näiteks 1000-kroonise hüvituse korral suureneks kulu ühe auto kohta 16,90 krooni aastas.
Praegune 4000 krooni suurune sõiduauto erisoodustuse hind saab samuti olema 256 eurot ning arvestuse pidamisel kasutatavad kilomeetrimäärad 3 ja 4 krooni asenduvad kõikide eelduste kohaselt 20 ja 30 eurosendi suuruste määradega (rahandusministri määruse muudatusi ei ole veel avaldatud). Mingil määral võib siin rääkida maksukoormuse tõusust, sest näiteks sõitude arvestust pidamata tasumisele kuuluva tulumaksu ja sotsiaalmaksu summa (kuus vastavalt 68,05 ja 139,44 eurot) suureneb ühe auto kohta aastas 47 krooni.
Muudatused käibemaksuseaduses
Ka käibemaksuseaduses tehtavad muudatused on vaid kosmeetilised. Nii nagu tulumaksuseaduses toodud maksuvaba kingituse piirmäär on uuest aastast 150 krooni asemel 10 eurot, on see ka käibemaksuseaduse kohaselt. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 250 000 krooni asendub 16 000 euroga (suurenemine 345,60 krooni võrra) ning piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 160 000 krooni asendub 10 000 euroga. Lihtsustatud arve piirmäär 2500 krooni asendub 160 euroga.
Muud maksud
Muude maksude osas on muudatused põhiliselt seotud maksumäärade ümberarvutamisega. Nii hasartmängumaksu, raskeveokimaksu kui aktsiiside määrad on eurodesse ümber arvutatud sendi täpsusega ning ümardamisest tekkivad võidud maksumaksjale on veelgi väiksemad.
Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja
Autor: Lemmi Kann, Gaily Kuusik

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele