Enne reklaami saatmist tasub uurida, kellele ja millistel tingimustel võib seda edastada, kirjutab Äripäeva käsiraamatute rubriigis "Autor annab nõu" advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Ave Piik.
Alates 10. juulist reguleerib elektrooniliste kontaktandmete otseturustuseks kasutamist elektroonilise side seadus, samuti kehtib võlaõigusseaduse § 60 “Sidevahendi kasutamise piirangud”.
Põhimõtet, et füüsilise isiku elektrooniliste kontaktandmete (nt e-posti aadress, faksi- või telefoninumber) kasutamine reklaamsõnumite saatmiseks on üldiselt lubatud ainult isiku eelneval nõusolekul, ei ole muudetud. Nõusoleku saab anda elektroonilise sideteenuse kasutaja või klient. Klient on isik, kes on sõlminud sideteenuse osutajaga lepingu teenuse kasutamise kohta (nn abonent). Kasutaja on isik, kellel ei ole sideteenuse osutajaga lepingusuhet, kuid kes teenust tegelikult kasutab (nt telefoni, millele reklaamsõnum saadetakse, kasutav töötaja, kelle eest on võrguoperaatoriga lepingu sõlminud tööandja).
Juriidiliste isikute puhul on otseturustamine lubatud siis, kui kontaktandmete kasutamisel antakse isikule võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma andmete kasutamine – isik saab keelduda elektroonilise sidevõrgu kaudu (nt tavapäraselt kasutatav link e-kirja lõpus, millele vajutades isiku kontaktandmed adressaatide hulgast kustutatakse; sarnane viide SMS-iga saadetud teates).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele