Ülemus, kuula mind nüüd. Istu ja pane see läpakas kinni! Sa võiksid mind ükskord ometi lõpuni kuulata.
Jah, meil on kaks viimast aastat olnud pidev kriisikomitee, aga see ei saa kesta igavesti. Ehkki tegelikult on see mõnes mõttes ükskõik. Mulle tehti just tööpakkumine. Nii et ma võin sulle nüüd öelda, mis ma sinust arvan. Ma vihkan sind ja sinu tööstiili. Ja tead, miks?
• Sest me kustutame kogu aeg tulekahjusid. Iga nädal tuled uue mõttega ning me hakkame uues suunas jooksma. Kõlab hästi – tulge mugavustsoonist välja, positiivne stress peab olema –, aga meie stress on kaugel positiivsusest, ja loovusega pole meil mingit pistmist. Sul puudub visioon, sa ei suuda eesmärke seada ega nende poole liikuda.
• Ma olen väsinud sinu kriitilistest märkustest. Tegelikult on mul juba kama, kas sa annad mulle pasunasse teiste ees või nelja silma all. Ma tean, sa oledki omal alal väga hea. Aga miks sa tuled alati liiga hilja, kui midagi enam muuta ei saa. Miks sind pole, kui asjad alles töös ja kõike saaks veel muuta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele