See, mis toimub meie kütuseturul, ei ole normaalne. Täpselt nii ütleb iga aus ettevõtja. Kütuseturg vajab selgemat reguleerimist ja maksuhalduri arvates on olukorra normaliseerimise üks lahendus eelkõige tegevuslubade süsteemi muutmine senisest nn formaalsest teatamisest garanteeritud loamenetluseni, et tagada kindlustunne teiste turul osalejate suhtes.
Kütusesektoris toimuv näitab selgelt, kui suur on kahju riigieelarvele ja ausale konkurentsile. Iseloomulik on, et väga lühikese aja jooksul tekitatakse suur kahju ja maksude sissenõudmine on praktiliselt võimatu, sest ilma varata äriühingust ei ole midagi võtta.
Kui vaadata majandustegevuse registris kütusekäitlejate registreeritavate ettevõtete arvu, siis on kõik justkui hästi. Sel aastal registreerib end keskmiselt 13,6 ettevõtet kuus. Võrdlusena - 2008. aastal oli see keskmiselt kolm ettevõtet kuus. Olgu öeldud, et praegu on Eestis registreeritud 368 kütusega tegelevat ettevõtet. Soomes on neid hinnanguliselt kümmekond. Kas suure hulga tegutsejate korral on paranenud ka tingimused tarbija jaoks, st hind on soodsam, seda otsustab igaüks ise. Paraku võtavad paljud äriühingud kogu tulu, sealhulgas ka riigimaksud välja “petturfirmade” kaudu.
Eeltoodu ja kütuseturu osaliste soov tingiski maksuhalduri ainuvõimaliku resoluutse tee ehk tagatiste määramise ettevõtjatele. 2009. aastal kaotas riik kütusesektoris toimuvate maksupettuste tõttu hinnanguliselt 325 miljonit krooni käibemaksu. Alates selle aasta algusest on maksuhalduril õigus määrata tagatisi selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja amet on seda võimalust ka rakendanud, aga mitte nii suures mahus kui täna.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele