RP: negatiivne omakapital – mida ette võtta?

Üha enam puutuvad ettevõtjad kokku äriseadustikus kehtestatud netovara miinimumnõude täitmisega kaasnevate raskustega. Headel aegadel kogunenud jaotamata kasumi reservid on kahjumi katteks ära kasutatud ning tegevuse jätkuvuse tagamiseks tuleb lahendada negatiivse omakapitaliga seotud küsimusi. Netovara ehk omakapitali (bilansi aktiva summa miinus passivas näidatud kohustuste summa) säilimise põhimõtte eesmärk on tagada võlausaldajatele kindlustunne ning kehtestada äriühingutele ühtsed kapitali miinimumnõuded.

Kui mõned aastad tagasi oli negatiivne omakapital pigem erand ning puudutas kehvemate tulemustega äriühinguid, on praegu netovara taastamise probleemiga seotud üha rohkem ettevõtjaid, sest äriseadustik ei luba kahjumlikku äritegevust omakapitali arvel. Seega peavad osanikud ja aktsionärid teadma, kuidas kahjumi korral äriseadustikus sätestatud omakapitali struktuuri säilitada või taastada.

Kuidas ära tunda raskustesse sattunud äriühingut?

Äriseadustikus on sätestatud nõue, et äriühingu netovara peab olema vähemalt pool sissemakstud kapitalist, kui see ületab seadusjärgset miinimumi (äriseadustiku § 136 alusel osaühingu puhul 40 000 krooni ja § 301 alusel aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni) või mõnes muus eriseaduses (nt krediidiasutuste seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide seadus) kindlaks määratud suurust. Kui sissemakstud kapitalina kasutatakse miinimumnõudena toodud summat, on kasulik teada, et netovara ei või sellest väiksem olla.Kuidas aga tegutseda olukorras, kus äriühing satub raskustesse?Esimese sammuna näeb äriseadustik ette, et netovara vähenemisel alla nõutud piiri tuleb osanikel või aktsionäridel otsustada, kas ja kuidas taastada seaduses sätestatud netovara nõue (ÄS § 176 ja 301).

Omakapitali taastamiseks on mitmeid võimalusi. Äriseadustik nimetab järgmised: osa- või aktsiakapitali vähendamine või suurendamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja pankrotiavalduse esitamine.

Seaduses toodud muude abinõude all on mõeldud eelkõige omaniku nõudest loobumist ilma selle arvelt sissemakseid tegemata.

Artiklis keskendutakse olukorrale, kus omanikel ei ole huvi äriühingu tegevust lõpetada – seega ei peatuta pikemalt pankrotimenetlusel, likvideerimisel ega ka ühinemisel ja jagunemisel. Alljärgnevalt analüüsitakse lähemalt, millised on omanike võimalused kasutada juba tehtud investeeringuid (kapital, omanike antud laenud), et viia netovara äriseadustikuga vastavusse. Seda eelkõige seetõttu, et raskendatud majanduslikus olukorras ei ole üldjuhul kerge leida piisaval hulgal vaba raha, mille abil omakapitali struktuuri täiendavaid sissemakseid teha.

Kapitali lihtsustatud korras vähendamine

Osa- ja aktsiakapitali kahandamine tuleb kõne alla vaid siis, kui kapital ei lange pärast vähendamist alla äriseadustikus sätestatud miinimumkapitali.Lihtsustatud korras vähendamine on lubatud juhul, kui kahjumi katmiseks ei piisa äriühingu reservkapitalist ja muid reserve ei ole. Meeles tasub pidada, et lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada vaid kahjumi katmiseks – kui vaba kapital on kahjumist suurem, tuleb ületav osa kanda reservkapitali. Moodustatud reservkapitalist on võimalik ka järgmisel aastal kahjumit katta. Selline lahendus on pikemaajalisem, mitte vaid käesoleva majandusaasta probleemi keskne.Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või osanikele või aktsionäridele teha väljamakseid. Samuti ei tohi maksta dividende majandusaastal, kui vähendamise kasuks otsustati, ega sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul.Seega – kui valida kapitali vähendamise tee, on otstarbekas teha seda maksimummääras (alles jääks 40 000-kroonine osakapital või 400 000-kroonine aktsiakapital) või ulatuses, mida prognoositakse järgmiste perioodide kahjumi suuruseks. Kahjumi katmisest üle jäävat osa saab suunata reservkapitali ning vajaduse korral sellega ka järgmisel aastal kahjumit katta. Kui aga näiteks kaks aastat järjest kapitali vähendada, kehtib ka dividendide maksmise keeld selle võrra pikemalt.

Osanike või aktsionäride antud laenude kapitaliseerimine

Olukorras, kus osanikud või aktsionärid on andnud äriühingule laenu, saab kasutada ka laenu ja sellelt tekkinud intressikohustuse või muude omanike ees tekkinud kohustuste kapitaliseerimist ehk kapitali suurendamist mitterahalise sissemaksega, et viia netovara äriseadustikuga vastavusse. Praktikas on tegemist laialt levinud lahendusega, sest see ei eelda lisainvesteeringuid.Mitterahalise sissemakse tehingu sisu seisneb selles, et osaniku või aktsionäri nõue kujundatakse ümber investeeringuks. Lisaks kasvab ka aktsionärile või osanikule kuuluvate aktsiate või osade nominaalväärtus, kuid näiteks ainuaktsionäri või -osaniku jaoks osalus reaalselt ei suurene – osalus ei saa olla üle 100%. Mitterahalise sissemakse tegemisel on soovitatav osa sellest ülekurssi suunata, sest osa- või aktsiakapitali suurendamisel kasvab ka netovara suuruse nõue.

Oluline on teha vahet kahel netovara suurendamise viisil: mitterahalisel sissemaksel ja nõudest loobumisel.

Nõudest loobumise eeliseks on protsessi lihtsus ja kiirus, samuti pole vaja küsida vandeaudiitori hinnangut mitterahalise sissemakse kohta. Nõudest loobumise korral kantakse kohustus omaniku ees tuludesse ning selle võrra muutub netovara (mis suureneb kasumiaruande kaudu). Samal ajal võib nõudest loobumine tekitada loobuja jaoks maksuriski – nõudest loobumist võib käsitada maksustatava kingitusena (maksukohustus on 21/79 loobutud summast). Lisaks ei pruugita aktsionäri- või osanikupoolset nõudest loobumist käsitada kui investeeringut äriühingusse – tulevikus ei saa nõudest loobumise teel investeeritud summat äriühingust maksuvabalt välja võtta.

Artikli kirjutamise ajal ei olnud selge, kas maksu- ja tolliamet nõustub näiteks emaettevõtja nõudest loobumist käsitama kui investeeringut tütarühingusse – kui jah, siis missugustel tingimustel.

Negatiivse omakapitali põhjusi on mitmeid ning olenevalt sellest peaks otsima ka lahendusi. Ettevõtte omanikel tuleb esmajoones analüüsida, kas probleem on ajutise või püsiva iseloomuga. Oluline on prognoosida järgmiste majandusaastate käekäiku, sest ainuüksi hetkeolukorda lahendades võidakse järgmisel aastal olla samas seisus ning ring hakkab otsast peale.

Loe pikemalt ajakirja Raamatupidamise Praktik mainumbrist!

Ajakirja Raamatupidamise Praktik saab tellida SIIN .

Autor: Ille Vatter, Lemmi Kann