Intervjuu Taavi Aasaga: paadimaks ehk näidisprotsess Tallinna moodi

Järgneb intervjuu Taavi Aasaga:

Juristid on viidanud, et paadimaksu määramisel peab see vastavalt kohalike maksude seadusele lähtuma paadi asukohast. Tallinna poolt kehtestatud paadimaksu järgi on see aga seotud paadi omaniku, mitte paadi asukohaga. Kas see on Teie hinnangul korrektne tõlgendus?

Kohalike maksude seaduse paragrahv 9 lõige 1 ütleb, et Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Lõige 2 ütleb tõesti, et Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Siin see vastuolu ongi - lõige 1 ütleb, et maksavad ikkagi omanikud. Vastavalt seadusele on tehtud ka Tallinna paadimaksu määrus.

Me oleme teinud parandusettepaneku kohalike maksude seadusesse ja ma loodan, et ka meie fraktsioon riigikogus annab omapoolse parandusettepaneku, et registri ja ülevaatuse osa seadusest välja jätta. Täna räägib kohalike maksude seadus, et maksualused on ülevaatusele kuuluvad laevad, meie ettepanek on see ülevaatuse osa sealt ära võtta.

Meie parandusettepanek: paadimaks tasutakse veesõiduki asukoha järgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Veesõiduki asukohaks loetakse veesõiduki omaniku rahvastikuregistrijärgne elu- või äriregistrisse kantud asukoht.

Probleem, mis tekib seoses liisingfirmadega, on see, et tuleks teha samamoodi nagu autoderegistris, kus on välja toodud omanik ja vastutav kasutaja. See välistaks variandi, et kui paadiomanik on liising, mis on registreeritud Tallinnas, liisinguvõtja aga mõnes teises Eesti otsas, tuleb igal juhul maksu maksta.

Krediidiasutused tahavad alati käituda võimalikult seadusekuulekalt, siis ongi nad antud juhul võtnud sellise positsiooni, et riskide vältimiseks käituda võimalikult seadusekuulekalt. Kuna nad on omanikud, siis nad ka maksavad. Liising ei pruugi ju üldse teada, kus see paat asub.

Kui määrust tehti, kas linnavalitsusel oli algusest peale selge, et see puudutab liisitud paate just taolisel moel? et liisingfirmad on oma maksuteated välja saatnud.

Ei, sellele me tol hetkel ei osanud mõelda, et liisingfirmad hakkavad määrust niimoodi täht-tähelt täitma ja probleem tuligi üles liisingfirma kaudu, kui tuli esimene artikkel sellest (Õhtuleht, 05.05.2010,  „Tallinn võib hakata kümnist nõudma ka Viljandi paadimehelt” – toim.),

Me hakkasime siis ka vaatama ja paraku on neil õigus, sest kohalike maksude seadus paragrahv 9 lõige 1 ütleb, et paadimaksu tasuvad omanikud. Liisingfirmadel tekkis olukord, kus nad tõlgendasid seda niimoodi, et nad on maksukohuslased ja seaduse mõttes seda saab niimoodi tõlgendada, selline tõlgendus ei ole välistatud. Mida ma tahan veelkord rõhutada – on olemas kohalike maksude seadus ja too hetk, kui see vastu võeti, võib-olla sellel ajal oli ta toimiv. Täna see enam toimiv seadus ei ole.

Kui rääkida kohalike maksude sisulisest eesmärgist, siis selle mõte ei tohiks ju kuidagi olla terve riigi maksustamine. Või kuidas Teile tundub?

Selles on teil õigus. Aga see tuleneb tänasest olukorrast, kus omanikud ehk liisingfirmad formaalselt asuvad Tallinna linna territooriumil.

Ütlesite, et kohalike maksude seadus ei ole täna enam toimiv. Kas ei oleks olnud õigem teha siis korda seadused, enne kui selline määrus üldse kehtestada?

Meie lähtusime selle kehtestamisel seadusest ja tegelikult see näitabki kohalike maksude seaduse absurdsust, need seadused lihtsalt ei toimi.

Nii et kehtestasite paadimaksu selleks, et näidata kohalike maksude seaduse absurdsust?

No… jah. Meile on pidevalt öeldud, et miks me ei rakenda kohalikke makse, milleks meile on võimalused seadustega antud. Aga täna tuleb paraku nentida seda, et see seadus ei toimi ja seetõttu tegime ka parandusettepanekud.

Tundub loogiline, et oleks pidanud hakkama pihta sellest otsast, et tegema seadused enne korda, siis oleks paadimaksu saanud kehtestada korrektselt ning oleks ära jäänud suur hulk segadust ja ka inimeste pahameelt linnavalitsuse suunal.

Jah, paraku on see pahameel tulnud meie suunal, aga oleks pidanud minema riigi suunal. Me oleme väga palju Tallinna volikogus teinud seaduste parandamise ettepanekuid, mille vajadus tuleneb elust enesest. Mis parata – need lükatakse kõik tagasi.

Saan Teist siis õigesti aru, et paadimaks ei peaks Teie hinnangul tegelikult toimima nii, nagu ta praegu Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatuna toimib?

Ma ei ole Teiega selles mõttes nõus, et see toimib just niimoodi tänu riigi poolt kehtestatud seadusele. Seadus peaks olema eluga kooskõlas ja täpsem.

Mis nüüd edasi saab?

Mina omalt poolt loodaks, et kiirendatud korras parandataks ära seadus, mille alusel me tegutseme ja sealt edasi saab järgneda kõik muu. Tegelikult oleks meie määruse kohta kriitikat teinud isikud pidanud ka ilma parandusettepanekuteta vaatama asja sisu ning koalitsioon ise oleks võinud selle parandamise ette võtta. Ma olen korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et kohalike maksude seadus on vigane ja seda tuleks parandada.

Seda Te ju teadsite enne ka, kui paadimaksu määrust tegema hakkasite?

Meie ettepanekuid paraku ei arvestata enne, kui ei tehta puust ja punaselt ette, et seadus on vigane.

Nii et paadimaksu näol on praegu tegemist nö näidisprotsessiga, milles kannatajaks pooleks on sattunud paadiomanikud üle kogu Eesti?

Paraku küll. Mul on kahju, et seadust ei ole muudetud.